Menetlusse võeti eelnõu Liikuvusameti moodustamiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 18 eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 14. septembril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) eelnõu (236 SE).
Eelnõuga ühendatakse lennu-, maantee- ja veeteede ametid. Uue ühendasutuse nime ettepanek eelnõu järgi on Liikuvusamet. Lõpliku otsuse selle osas langetab Riigikogu. Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uue ametiga soovitakse luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus, kus suudetakse planeerida nutikaid liikuvuse lahendusi ja viia ellu transpordiliikide üleseid projekte.
Ühendamisega ei korraldata ümber ainult ametite vahelist tööd. Liitmisega luuakse MKM-i merenduse asekantsleri positsioon. Ühtlasi tuuakse ühinemisega laevade lipu alla toomise projekti turundustegevused ministeeriumisse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE).
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ja muudetakse sätteid, millega oli üle võetud erisööta reguleeriv direktiiv, et vältida Euroopa Liidu õiguses toodu kordamist. Nimelt kohaldub alates käesoleva aasta 25. detsembrist erisööda kasutusotstarvete ja nende saavutamiseks vajalike kasutusviiside loetelule Euroopa Liidu määrus. Käesoleva eelnõuga kavandatu ning kehtivas seaduses sätestatu sisuliselt ei erine. Muudatused on tehnilist laadi – lisatakse viited otsekohalduvale määrusele. Muudatustega ei kaasne uusi kohustusi sööda käitlejatele ega järelevalveametnikele.
Erisööt on sööt, mis on oma koostisest või tootmistehnoloogiast tulenevalt ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Eestis söödetakse erisööta peamiselt kassidele ja koertele, näiteks eesmärgiga toetada lemmiklooma südamefunktsiooni kroonilise südamepuudulikkuse korral.
Seaduse jõustumine on kavandatud 25. detsembrist 2020, sest nimetatud tähtpäevast alates tuleb kohaldada Euroopa Liidu määrust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE).
Eelnõu muutmise eesmärk on kaitsta loomade elu ja tervist juhul, kui loomapidaja kohustused tuleb tema tegevuse tõttu talt üle võtta. Tegemist on harva esinevate juhtumitega, näiteks kui loomakasvatajat ohustab pankrot ja tal kaovad võimalused loomade eest hoolitsemiseks. Senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Seaduse muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast Veterinaar- ja Toiduametile (VTA), kelle eelarves nähakse selleks ette ka vajalikud vahendid.
Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda seadusemuudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Seadusemuudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.
Samuti muudetakse pankrotiseadust, nähes ka pankrotihaldurile ette kohustuse tagada juhul, kui võlgniku vara hulka kuulub loom, looma nõuetekohane pidamine. Lisaks sätestatakse Veterinaar- ja Toiduameti ning pankrotihalduri koostöökohustus. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (227 SE).
Eelnõuga täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab lisaks tegevuste kirjeldusele sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.
Eelnõu kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ega ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.
Lisaks viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega täiendades Maaelu Arengukava meetmete loetelu kahe meetmega, põllumajanduspotentsiaali taastamise toetus ning põllumajanduskindlustustoetus, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama, mis võimaldab hoida taotlusvoorud aasta ringi avatuna. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE).
Eelnõu on tingitud vajadusest vähendada toidu käitlejate halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlikumad nõuded ning võimaldada loomse toidu turustamist teatamiskohustuse alusel.
Tegevusloakohustusega seotud muudatuste eesmärk on vähendada käitlejate halduskoormust, loobudes riigisisesest loakohustusest valdkondades, kus piisab vahetult kohalduvate Euroopa Liidu hügieenimääruste kohaselt majandustegevusteate esitamisest. Toidu käitlemisega alustamine muutub lihtsamaks, kuid kehtima jäävad kõik toiduohutusega seotud nõuded. Turule viidav toit peab olema ohutu inimese tervisele. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt peavad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokumentide kohta, sealhulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan jm. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooniga ühinemiseks vajalike lepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu (229 SE).
Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni ning selle juurde kuuluva eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, 2005. aasta konventsiooni muutmise protokolliga ja ratifitseerib Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) vahelise Eesti Vabariigi ECMWFi asutamise konventsiooniga ühinemist ning sellega seotud tingimusi käsitleva kokkuleppe, mis kirjutati alla 3. juunil 2020. aastal.
Keskuse põhiülesandeks on keskpika ilmaennustuse võimekuse arendamine ja liikmesriikidele keskpikkade ilmaprognooside tagamine.
ECMWFi liikmesriigi staatus võimaldab saada täiendavat infot, et kasutada keskusest saadavaid mudelarvutuste tulemusi kohalikele vajadustele vastavate kvaliteetsete toodete ja teenuste loomiseks. Kättesaadav info aitab juurutada hetkeennustusi, võtta kasutusele ja rakendada ansambelennustusi, suurendada erineva pikkusega prognooside usaldusväärsust ja täpsust. ECMWFi tagatavad tooted ja teenused on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse igapäevatöö aluseks ning nendest sõltub Eesti ilmaprognooside ja hoiatuste täpsus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) vahelise CERN-iga ühinemise eelses staadiumis assotsieerunud liikme staatuse andmist käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE).
Kokkulepe tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest kokkuleppega ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooniga ning see reguleerib maksuküsimusi, andes CERNi varadele ja sissetulekule maksuvabastuse.
CERN asutati 29. septembril 1954, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja fundamentaalteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. CERNi peakontor asub Genfis.
Eesti ettevõtjatele võimaldab ühinemine teadmussiiret, eeskätt kõrgtehnoloogia valdkonnas, aga ka avab ka laiemalt võimalusi osaleda CERNi hangetel. Pärast 2–5-aastast assotsieerunud liikmesuse perioodi saab Eesti CERNi täisliikmeks ja sõlmib uue lepingu, mis asendab käesoleva kokkuleppe. Assotsieerunud liikmeks olek enne täisliikmeks saamist on uutele liikmesriikidele kohustuslik. Täisliikmena avanevad Eestile täiendavad võimalused, kuna kaob selle summa ülempiir, mida on võimalik CERNist tagasi saada. Samuti saab Eesti täieliku hääleõiguse CERNi nõukogus. Assotsieerunud liikmesuse perioodil ei tohi tagasi saadav summa ületada liikmemaksu ning hääleõigust nõukogus ei ole. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine)eelnõu (231 SE).
Eelnõu eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks nähakse eelnõuga nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.
Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu ajutiselt mahavõtmist või sellele juurdepääsu takistamist kohtumenetluse ajaks. Eriti internetis toimuva rikkumise puhul on vahendaja sageli kõige paremas positsioonis rikkumise kiireks ja tõhusaks peatamiseks.
Kohustus võimaldada õiguste omajatel taotleda intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtult esialgsete ja ennetavate ettekirjutuste tegemist ka vahendajate suhtes tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu (232 SE).
Eelnõu koostamise peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat.
Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.
Näiteks kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas. Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).
Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkuleppetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu (233 SE).
Eelnõuga muudetakse nn tühja kasseti tasu ehk autori õigust saada hüvitist, kui tema teost kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seadusega ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega. Eelnõu kohaselt kehtestatakse nii salvestusseadmete kui –kandjate loetelu kui ka tasu suurus valitsuse määrusega. Eelnõu kohaselt on tasu maksimaalne määr 6 eurot, kuid mitte rohkem kui 15 protsenti vastava salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügi hinnast Eestis. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.
Eelnõuga planeeritavad muudatused on vajalik, et kehtestada modernne ja paindlik tasu kogumise süsteem, mis võimaldaks õiglast tasu koguda ka näiteks nutiseadmetelt.
Eelnõu kohaselt annab Justiitsministeerium autoriõigusega seotud rakenduslikud ülesanded üle Patendiametile. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE).
Eelnõu kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Üha enam koguvad populaarsust iseteeninduslikud majutusasutused (nn automaathotellid), mis on pakkumist mitmekesistanud ja mida tuleb ka nõuete kehtestamisel arvesse võtta. Seetõttu vähendatakse neid nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.
Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Majutusteenus on turismiteenus, mille eesmärk ei ole tagada elukohta, vaid mis on mõeldud külastajate ajutiseks majutamiseks puhkuse või töö vms otstarbel ja mida pakutakse näiteks päeva, nädala või kuu kaupa. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.
Jätkuvalt on majutusettevõtete põhiliigid hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Majutusettevõtete liikide kirjeldused muutuvad ja nõuded leevenevad. Näiteks praegu peab hotellis või motellis olema vähemalt 10 tuba, edaspidi piisab viiest toast, külalistemaja tänane viie toa nõue kaob. Nad vabastatakse ka toitlustusteenuse pakkumise kohustusest, jättes selle teenusepakkuja eristumise võimaluseks.
Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide (nö. lauateenindus) kui mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.
Teine suurem muudatus on see, et majutusettevõtete tärnidega seonduv jääb sektori enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta. Täna Eestis juba üle 10 aasta edukalt töötanud rahvusvaheline HotelStars Unioni tärnisüsteem jääb kestma, samuti kehtivad edasi hotellidele antud tärnid. Samal ajal on avatud võimalus ka teist liiki majutusettevõtetele tärnisüsteemide loomiseks. Tärnide taotlemine on majutusettevõttele olnud alati vabatahtlik.
Reisiettevõtjate aruandlus toimub edaspidi üksnes elektrooniliselt läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (235 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õigusliku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna enam lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid.
Eelnõuga ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis” eelnõu (237 OE).
Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (International Finance Corporation, edaspidi IFC) 3102 aktsia võrra kogusummas 3 102 000 USD (ligikaudne kulu 2 872 222,22 eurot ). Tegemist on finantseerimistehinguga. Kohustused võetakse USA dollarites (USD). Sissemaksed tehakse vahemikus 2021-2025. aastal.
Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon on erasektori investeeringutele keskenduv organisatsioon, mis näiteks 2019. aastal investeeris arenguriikide ettevõtetesse 19,1 miljardit USD 65 riigis. Maailmapanga gruppi kuuluva IFC asutasid 1956. aastal 31 riiki. IFC põhikapital oli 100 mln USD. Tänaseks on IFC-l 185 liiget. Kuigi IFC on Maailmapanga gruppi kuuluv institutsioon, on tal oma põhikiri, eraldi aktsiakapital, finantsstruktuur, juhtkond ja töötajaskond. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE).
Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga kaasnenud majandusraskuste ületamise hõlbustamiseks leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid Nõukogu vastava direktiiviga kokku, et liikmesriigid võivad piiriüleste skeemide alase teabevahetuse alguse kuue kuu võrra edasi lükata. Sellest lähtudes tehakse eelnõus muudatused skeemide esitamise tähtaegades, sisulisi muudatusi ei tehta.
Teabevahetus puudutab piiriüleseid skeeme, mis võimaldavad maksude agressiivset planeerimist, vara tegeliku kasusaaja peitmist või raskendavad pangakontode alast teabevahetust. Kehtiva õiguse kohaselt tuleks maksunõustajatel, pankadel ja maksumaksjatel hakata skeemide kohta maksuhaldurile teavet edastama alates 31. juulist 2020. Eelnõu kohaselt on uus tähtaeg 31. jaanuar 2021. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE).
Eelnõuga võetakse üle ELi käibemaksudirektiivi muudatused, millega muutub liikmesriikide vahelise e-kaubanduse maksustamine ja kaob kuni 22 euro väärtusega väikesaadetiste impordile kehtestatud maksuvabastus.
Eelnõu kohaselt kaotatakse maksuvabastus väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Hiinast, imporditud väikese väärtusega ehk kuni 22 eurot maksvatele kaupadele. Kuni 150 euro väärtusega saadetised maksustatakse kas impordi hetkel või erikorra alusel. Kui ettevõtjast kauba võõrandaja on valinud erikorra rakendamise, siis kauba tellimuse eest tasumisel tasub tellija ka kauba importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kauba müüja deklareerib kuupõhiselt maksuhaldurile.
Eelnõuga kehtestatakse kaugmüügile (ettevõtja poolt kauba müük teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale) Euroopa Liidu ülene ühtne teises riigis maksukohustuse tekkimise künnis 10 000 eurot kalendriaastas. See tähendab, et 10 000 euro ületamisel tuleb teise liikmesriigi ettevõtjal tasuda kaugmüügilt käibemaks kauba saaja riigis. Kehtiva korra kohaselt kehtestab iga liikmesriik piirmäära ning riigiti on piirmäärad erinevad – enamusel, sh Eestil on 35 000 eurot.
Lisaks sätestatakse võimalus käibemaksukohustuse korrigeerimiseks nn lootusetute võlgade puhul. Kehtiva korra kohaselt tasumata arved (nn lootusetud võlad) ei mõjuta müüja käibe suurust ega käibemaksuarvestust. Muudatuse kohaselt saab ettevõtja õiguse teatud tingimuste täitmisel ostja poolt kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata jäetud ulatuses oma maksukohustust vähendada, mis tagab ettevõtjate võrdsema kohtlemise.
Tolliseaduse muudatuse eesmärk on õigusselguse tagamine. Tolli õigus saada andmeid riigi andmekogudest ja ettevõtjatelt on sätestatud tolliseaduse paragrahvides erinevalt, mis võib kaasa tuua normide tõlgendusprobleemid. Seetõttu on sõnastuse ühtlustamine vajalik. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (240 SE).
Eelnõu näeb ette ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Rootsi Kuningriigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe, mis sõlmitakse nootide vahetamise teel pärast ratifitseerimise seaduse vastuvõtmist Riigikogus.
Eesti ja Rootsi vahelisele lepingule kirjutati alla 31. märtsil 1992 Stockholmis ja see jõustus 20. mail 1992. Tänavu 27. veebruari noodiga tegi Rootsi Eestile ettepaneku lepingut muuta ja see lõpetada. Lepingut tuleb enne lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel 20 aastat pärast lepingu lõpetamist. Lepingu lõpetamine on vajalik, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide ELi liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine.
Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud ELi õigusega. Pärast ELiga ühinemist on liikmesriikide vajadus selliste täiendavate tagatiste järele kadunud, sest kõigi liikmesriikide suhtes kehtivad ühesugused ELi ühtse turu reeglid, sh need, mis käsitlevad piiriüleseid investeeringuid.
Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia, Tšehhi, Taani ja Poolaga. Tänavu 5. mail kirjutati alla ELi liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingule, mis lõpetab koordineeritult ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud. Leping lõpetab Eesti sõlmitud 12st ELi-sisesest investeeringute kaitse lepingust kaheksa. Need on Hispaania, Madalmaade, Kreeka, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia-Luksemburgi Majandusliiduga sõlmitud lepingud. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 14. septembril algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE).
Eelnõuga korrastatakse välismaalaste Eestis töötamise regulatsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise, õppimise ja elama asumise tingimusi, arvestades pidevas muutumises olevat keskkonda ja sellest tulenevalt uusi vajadusi ning pidades silmas ka erinevates riiklikes arengukavades toodud eesmärke.
Eelnõuga on Eestis töötamise regulatsioonis kavas luua järgmised muudatused: lubada välismaalasel lühiajaliselt töötada ainult pikaajalise viisa (D-viisa) alusel ja piirata lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele viisa andmist samadel tingimustel; kehtestada töötasu nõuded lühiajalisele töötamisele hooajatöötajana; kehtestada välismaalase Eestis töötamisele täistööajaga töötamise nõue.
Eestis õppimise regulatsioonis on kavas luua järgmised muudatused: piirata pikaajalise viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele; täpsustada välismaalast õppima kutsuvale kõrgkoolile esitatavaid nõudeid; lõpetada tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalastele vajadusepõhise õppetoetuse maksmine; kehtestada lisatingimused tähtajalise elamisloa õppimiseks saanud välismaalase abikaasale elamisloa andmiseks; korrastada Eestisse elama jäämise tingimusi välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti sisserändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust, ja teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 14. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamiseks ühtsetel alustel COVID-19 viiruse oludes” eelnõu (242 OE).
Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja Haridus-ja Teadusministeeriumi valitsemisalas alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamise kava COVID-19 viiruse oludes, koos vajalike muudatuste rakendamise juhistega ühtsetel alustel kogu Eestis, tagades õpilastele ja õpetajatele turvaline koolikeskkond. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu 31. augustil algatatud kollektiivse pöördumise „Kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamine“ ja edastas selle menetlemiseks kultuurikomisjonile.
Pöördumises soovitakse säilitada Eestis tugevat rahvuslikku kõrgharidus- ja teadussüsteemi ning majandusarengus järgi jõuda innovatiivse majandusega Põhjamaadele. Selleks soovitakse teha kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse korraldamise seadustes alljärgnevad muudatused: määrata riikliku kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse määrad suhtena sisemajanduse kogutoodangusse; lisada kolmepoolsete palgaläbirääkimiste kohustus akadeemiliste töötajate, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel.
Riigikogu juhatus kinnitas oma tänase otsusega Jaak Valge lahkumise rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni liikme kohalt ja kinnitas Peeter Ernitsa asumise nimetatud probleemkomisjoni liikme kohale.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]