Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 14. mail algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE).

Muudatusega tohivad Kaitseväes töötavad arstid hakata tegema juhiloa taotlejatele tervisekontrolli ja väljastama vastavat tervisetõendit. Käesoleval ajal on see õigus üksnes Kaitseväe meditsiinikeskustes töötavatel perearstidel või töötervishoiuarstidel. Kõikidel Kaitseväe arstidel on lubatud üldarstiabi ja erakorralise meditsiiniabi osutamine sõltumata nende erialast.

Seletuskirjas märgitakse, et Kaitseväe reservüksuste koosseisu ettevalmistamiseks koolitatakse igal aastal erineva kategooria sõidukijuhtideks 700-800 ajateenijat, kellele tuleb teha vastav tervisekontroll.

Ajateenijate väljaõppega tegelevate Kaitseväe üksuste juures asub üle Eesti kokku seitse meditsiinikeskust, kuid ainult kolmes neist töötavad arstid, kes tohivad mootorsõidukijuhi tervisekontrolli läbi viia. Kokku töötab nendes meditsiinikeskustes 13 arsti. Eelnõu on välja töötatud Kaitseväe ettepaneku alusel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 15. mail algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE).

Eelnõuga soovitakse vähendada kulutusi riigi valitsemisele ja kaotada ära kolme ministri ja seitsme nõuniku ametikoht.

Seletuskirjas põhjendatakse eelnõu, et riigi kulude kokkuhoid peab saama alguse ministeeriumitest ning vähemalt kolme ministriameti ja nende nõunike kaotamine oleks eeskujuks kõikidele teistele ametitele. Eelnõu eesmärgiks on selgemaks muuta ministeeriumide juhtimist ning vähendada riigi kulutusi valitsuse liikmetele ja nõunikele vähemalt 447 700 euro võrra. Tegemist on palgakuluga ja summad ei sisalda muid kulusid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Madis Millingu, Igor Gräzini, Meelis Mälbergi, Liina Kersna, Kalle Laaneti, Toomas Kivimägi, ja Krista Aru 15. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (637 SE).

Eelnõuga soovitakse luua võimalus riikide-ülese kohaliku omavalitsuse üksuse moodustamiseks nimetusega „kreis“. Tingimuseks on, et nendel kohaliku omavalitsuse üksustel peab naaberriigiga olema ühine piir, need riigid peavad kuuluma NATO-sse ja Euroopa Liitu, kasutama sama valuutat ning omama identset viisarežiimi.

Eelnõu näeb ette, et kreisi juhtorganiteks on volikogu ja valitsus, mis moodustatakse kreisi elanikkonna proportsionaalse esindatuse põhimõttel ning mille tegevus lähtub valdade ja linnade üldistest omavalitsuslikest põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas.

Kreisil on oma alus-seadus, mille võtab vastu kreisi elanikkond referendumil ning mille on kinnitanud kreisi moodustavate riikide valitsused. Asudes erinevate riikide territooriumil kehtib kreisis neid riike eraldav fiskaalpiir, mis ei laiene kreisi eelarve kuludele. Kreisil on oma iseseisev eelarve ja tal on õigus kehtestada kohalikke makse tingimusel, et need ei kanna tollimaksude või nendega sarnaselt mõjuvate maksude iseloomu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside