Menetlusse võeti eelnõu lemmikloomade märgistamise uue siseriikliku nõude kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.
Valitsuse 18. mail algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE).
Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (mikrokiip) ning looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa lemmikloomaregister ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade registriks.
Lemmikloomade märgistamise uue siseriikliku nõude tulemusel luuakse ühtne lähenemine koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks ning nende loomade ja pidajate andmete registreerimiseks ühes registris. Praegu on lemmikloomade registreerimine killustunud erinevate kohalike omavalitsuste andmekogude vahel. Ühtne register võimaldab kiiremini tuvastada varjupaika jõudnud lemmiklooma pidaja, lühendab loomade viibimisaega varjupaigas ning parandab seeläbi loomade heaolu. Samuti aitab muudatus vähendada loomade ebapiisavast jälgitavusest tulenevat ebaseaduslikku lemmikloomakaubandust ja pettusi.
Loomapidajate ja tulevaste loomapidajate halduskoormus suureneb juhul, kui nad ei ole enne seaduse jõustumist täitnud kiibistamise ja registreerimise kohustust. Sel juhul lisandub ühekordne kiibistamise ja registreerimise kulu veterinaararsti juures ning 12-eurose riigilõivu tasumise kohustus looma esmasel registreerimisel või loomapidaja vahetumisel. Veterinaararstidele lisandub kohustus esitada looma andmed registrisse. Samal ajal väheneb kohalike omavalitsuste ülesannete maht ja töökoormus. Väheneda võib ka varjupaikade koormus, kuna kiibistatud loomad jõuavad kiiremini koju tagasi.
Lisaks tehakse veterinaarseaduses muudatusi ja täpsustusi, mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatustega leevendatakse ja täpsustatakse muu hulgas nõudeid, mida on ELi õigusaktide ülevõtmisel seni tõlgendatud vajalikust rangemalt või mida on võimalik täita paindlikumalt. Selgemaks muudetakse loomapidaja ettevõttes toimunud muudatuste kohta põllumajandusloomade registrisse andmete esitamise tähtaeg, lõpetatakse kulukas ja vähe kasutatud PRIA-le paberkandjal andmete esitamise protsess ning luuakse alus erandite rakendamiseks loomade märgistamisel. Samuti täpsustatakse loomataudide ennetamise ja tõrje korraldust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 18. mail algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE).
Eelnõuga kavandatakse muudatused taimekaitsekoolituse regulatsioonis, et muuta see paindlikumaks. Edaspidi ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Lisaks täiendatakse TaimKS-i võimalusega kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt.
Samuti leevendatakse taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijatele kehtestatud iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 18. mail algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (920 SE).
Eelnõu seab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ühtse struktuuri teabe kaitset korraldavate ametkondade reeglites. Luuakse normid, mille kohaselt sõnastatakse esmalt pädevused, seejärel neist tulenevad ülesanded ning lõpuks ülesannete täitmisel tehtavad tegevused. Muudatus puudutab Kaitsepolitseiametit, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksust, Välisluureametit ja riigi julgeoleku volitatud esindajat.
Riigi julgeoleku volitatud esindajatele seatud norme täiendatakse, et esindajal oleks lisaks salastatud välisteabe kaitse korraldamisele ja kontrollimisele ka riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimise roll. Seda juhul, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile.
Eelnõus käsitletakse ka ametikohti, kuhu tööle asumisega tekib ilma eraldi vormistamise vajaduseta ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele. Muudatusega luuakse õiguslik alus keelduda salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest, kui isik ei nõustu antud teabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. See tähendab, et kui välislepingu kohaselt on teabe kaitse nõuetega tutvumine ja allkirjastatud kinnituse esitamine kohustuslik, kuid isik sellest keeldub, siis tulenevalt eelnõu muudatusest ei ole võimalik talle konkreetsele teabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks seaduse säte, mille kohaselt peab riigisaladuse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise iga kord riigi julgeoleku volitatud esindaja juures registreerima. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 18. mail algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (921 SE).
Eesti on allkirjastanud Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe, kuid see vajab ka ratifitseerimist.
Euroopa Liidu jaoks on tekitanud väljakutseid olukorrad, kus energiaharta lepingut tõlgendatakse kui ELi siseseid suhteid hõlmavat instrumenti, kuigi see ei ole olnud kunagi energiaharta tegelik mõte. EL, Euratom ja liikmesriigid ei ole soovinud ega saanudki energiaharta kaudu luua omavahelisi kohustusi, sest energiaharta on kujundatud välispoliitilise vahendina energiakoostööks kolmandate riikidega. Seda arusaamal, et ELi sisemine energiapoliitika põhineb ulatuslikel ja detailsetel siseturuõigusnormidel, mis reguleerivad liikmesriikide vahelisi suhteid.
EL ja liikmesriigid näitavad kokkuleppega, et harta art 26 alusel moodustatud vahekohtus ei saa lahendada EL riigi ja ELst pärit investori vahelist vaidlust energiakoostöö asjades: need vaidlused on lahendatavad EL õiguse kohaselt.
Kokkuleppe sõlmimise eesmärk on kujundada selge rahvusvaheline õigusinstrument, mida vahekohtud ja muud vaidlusorganid peavad rahvusvahelistes vaidlustes arvesse võtma. Kokkuleppe osapooleks ei ole Ungari, kuna ei nõustunud lepingus viidatud Euroopa Liidu aluslepingute õigusliku alusega.
Harta art 26 alusel moodustatud vahekohtud võivad lahendada asju, kus vaidluse teiseks pooleks on kolmas riik või kolmanda riigi investor. Vahekohtutel puudub EL siseste vaidluste lahendamiseks kohtualluvus ja kui nad siiski seda teevad, siis sellised lahendid ei ole EL-is täidetavad, sest on vastuolus EL õigusega.
Kokkulepe järgneb deklaratsioonile , mis käsitleb Komstroy kohtuasjas (Moldova vs. Komstroy, kohtuasi C-741/19) Euroopa Kohtu tehtud otsusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja ühist arusaama energiaharta lepingu artikli 26 kohaldamatusest ELi-siseste vahekohtumenetluste alusena. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 18. mail algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu (922 SE).
Eelnõuga luuakse selgem ja ühtsem õiguslik alus e-konsultatsiooni kasutamiseks, kehtestatakse psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning täpsustatakse erialata arstide tegutsemise aluseid. Muudatuste eesmärk on parandada eriarstiabi kättesaadavust, muuta tervishoiuteenuste kasutamine tõhusamaks ning vähendada halduskoormust ja tarbetute vastuvõttude arvu. E-konsultatsiooni võimaluste laiendamine toetab tervishoiutöötajate vahelist koostööd ning võimaldab patsientidel ja suunavatel arstidel saada kindla aja jooksul tagasisidet edasise ravi või eriarsti vastuvõtu vajaduse kohta.
Olulise muudatusena toimub edaspidi psühhiaatri vastuvõtule pöördumine saatekirja alusel. Kui seni sai inimene pöörduda psühhiaatri poole otse, siis edaspidi hindab patsiendi seisundit esmalt perearst või vaimse tervise õde. Tervisekassa tasub psühhiaatri vastuvõtu eest üksnes saatekirja olemasolul. Muudatuse eesmärk on suunata psühhiaatriline abi kiiremini nendele patsientidele, kes seda kõige enam vajavad, ning vähendada põhjendamatuid pöördumisi eriarsti vastuvõtule.
Lisaks muutub õigusselgemaks erialata arstide ehk üldarstide regulatsioon. Kui seni on nende roll tervishoiuteenuse osutamisel olnud õiguslikult ebaselge ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, siis muudatuse kohaselt ei saa erialata arst teha eriarsti pädevusse kuuluvaid tegevusi ega saa tervishoiuteenuse osutaja talle selliseid ülesandeid anda. Erialata arst võib tegutseda üksnes oma pädevuse ja omandatud kutse piirides. Samuti lihtsustub haiglate aruandlus, kuna kaotatakse kohustus esitada Sotsiaalministeeriumile eraldi eelarveandmeid — vajalikud finantsandmed on juba olemas Rahandusministeeriumi saldoandmikes. See aitab vähendada dubleerivat aruandlust ja halduskoormust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
