Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 11. aprillil algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE).

Eelnõuga uuendatakse lasteaedade ja lastehoidude süsteemi ning luuakse senisest suurem sidusus alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Senise koolieelse lasteasutuse seaduse asemel on plaanis kehtestada uus seadus, mis sätestab alushariduse korraldamise alused, selles osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia ning munitsipaal- ja eralastehoiu tegevuse, rahastamise ja järelevalve.

Eelnõu kohaselt tuleb lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Eelnõuga määratletakse näiteks tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks rühmade moodustamine. Suurem roll antakse lasteaia hoolekogule, kes avaldab arvamust ning teeb ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse kohta, samuti huvitegevuse korraldamiseks lasteaias.

Eelnõu näeb ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest on üldjuhul eesti keel ja igas rühmas peab olema tagatud vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja. Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaias või rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe peab olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.

Eelnõu kohaselt määratakse uudsena nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel peab olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid.

Lasteaiad loetakse eelnõu järgi asutatuks õppeõiguse andmisega, lapsehoiuteenust saab osutada tegevusloa alusel. Senised lapsehoiuteenuse pakkujad peavad oma tegevuses edaspidi lähtuma tegevuskavast, mis on koostatud alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse riikliku õppekava kehtestab valitsus.

Eelnõuga ei muudeta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid eelnõu kohaselt tuuakse võrreldes senise seadusega selgelt välja, et KOV võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta. Eelnõu seadusena rakendamisega kaasnevad aastatel 2022-2024 kulud seoses lasteaia pidajatele eesti keele õppeks summas 2,7 miljonit eurot aastas. Vastavalt riigieelarve seadusele jätkub KOVide toetamine antud valdkonnas sarnaselt senisele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE).

Eelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu.

Muudatuste tulemusel on justiitsministril rohkem võimalusi vanglasüsteemi töö korraldamisel ning seaduses sätestatud ülesannete jaotamisel. Justiitsminister võib otsustada ja määrata kindlaks ameti- ja teenistuskohad, kellel on õigus vanglat esindada, ja selle õiguse ulatus.

Lisaks kaasajastatakse teenistusõiguse norme ja ühtlustatakse vangistusseaduse teenistusõiguse regulatsioon politseiteenistust reguleerivate normidega, näiteks töö- ja puhkeaja, ületunnitöö ja lisapuhkuse osas. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (581 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused, millega tõhustatakse kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda.

Muudatuste jõustumisel saavad lisaks lasteasutustele ka lapsevanemad õiguse teha karistusregistrist päringuid lapsega töötava isiku kontrollimiseks. Päring on riigilõivuvaba. Päringu vastus kuvatakse lubatud/keelatud vormis.

Eelnõuga muudetakse süütegude loetelu, mille eest karistatud isikute nimesid ei asendata kohtulahendis initsiaalide või tähemärkidega. Samuti muudetakse süütegude loetelu, mille eest karistatud isikutel on keelatud lapsega töötada. Lapsega töötamise keeldu võivad vaidlustada isikud kelle süütegu on dekriminaliseeritud või viidud teise süüteokoosseisu alla.

Eelnõuga nähakse ette kohustus kontrollida lapsega töötamise lubatavust regulaarselt vähemalt korra aastas. Kontrolli süstemaatiline tegemata jätmine muudetakse väärteoks. Kontrolli mittetegevale juriidilisele isikule määratava rahatrahvi suurust suurendatakse 32 000 euroni. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (582 SE).

Eelnõuga antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni. Kodakondsus võetakse ära, kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Ukraina sõja kontekstis tähendab see näiteks kodakondsuse äravõtmist isikutelt, kes lähevad sõdima Vene poolele.

Valitsus saab õiguse mitte ära võtta Eesti kodakondsust, kui inimese teenistus välisriigis Eesti julgeolekut ei ohusta, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas Eesti riik ei soovita, et Eesti kodanikud läheksid ühegi välisriigi eest sõdima, kuna riik ei saa tagada Eesti kodanike kaitset sõjaliste konfliktide piirkonnas.

Valitsus saab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt selle talt ära võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (576 SE), ehk eelnõuga, mis puudutab karistusi agressiooni toetamise ja sellega seonduva vaenutegevuse eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (583 SE).

Konventsiooni eesmärk on raskete kuritegude ära hoidmiseks luua rahvusvaheline koostöö süsteem, mis tõhustab kurjategijatelt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmist. Eesti allkirjastas konventsiooni 7. märtsil 2013. a. Konventsiooni on allkirjastanud 42 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, kellest 37 on selle ratifitseerinud.

Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu poolt 1990. aastal vastu võetud rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon. Suur osa käesolevas konventsioonis olevatest sätetest on 1990. aasta konventsiooni sätetega identsed või sarnased. Muudatuste tõttu otsustas Euroopa Nõukogu koostada uue konventsiooni, mitte muuta vana.

Eesti õigus vastab konventsiooni põhimõtetele ega nõua rakendamiseks täiendavaid ressursse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas Anastassia Kovalenko-Kõlvarti asumise õiguskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]