Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 14 eelnõu.

Valitsuse 5. novembril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise võlgnike survestamine) eelnõu (737 SE).

Eelnõu näeb ette täiendavate meetmete rakendamise laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatise võlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed. Need meetmed jõustusid 1. märtsil 2016.

Eelnõu võimaldab täiendavalt tunnistada kehtetuks elatise võlgniku reisidokumendid (nt Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus) ning keelata ka nende väljaandmine. Kuna ID-kaardi omamine  on Eestis kohustuslik alates 15. eluaastast, ei saa seda elatise võlgnikul kehtetuks tunnistada ning piirata tema vaba liikumise õigust Euroopa Liidus. Küll aga piiraks meede elatise võlgniku õigust reisida Euroopa Liidust väljapoole.

Kui kohtutäituril ei ole õnnestunud elatise võlgnikult kahe kuu jooksul elatist välja nõuda, saab kohtutäitur reisidokumendi kehtetuks tunnistamiseks ja uue andmise keelamiseks pöörduda kohtusse.

Eelnõu näeb ette võimaluse ühe meetmena rakendada elatisvõlgniku sõiduki loovutamist. Selleks soovitakse luua liiklusregistrisse lisamärge, mille alusel saab politsei võlgniku sõiduki kohtutäiturile üle anda.

Eelnõu kohaselt kohustatakse kolmandaid isikuid (nt pangad, kasiinod, pandimajad jms), kellel on kohustus isikut tuvastada, keelduda elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Seadus jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2021. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 5. novembril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE).

Eelnõuga kaitstakse väärtuslikku põllumajandusmaad ja piiratakse selle muul otstarbel kasutamist. Määratletakse põllumajandusmaa ning riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaa massiivi mõiste. Sätestatakse kohustus väärtuslikku põllumajandusmaad säilitada ning kehtestatakse piirangud sinna ehitamisel. Riikliku tähtsusega põllumajandusmaale ehitamine üldjuhul lubatud ei ole. Teatud tingimustel või Põllumajandusameti loal seda siiski võimaldatakse. Kohaliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad otsustab KOV.

Seadus jõustub plaani järgi 1. jaanuaril 2019. Väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsvad kitsendused rakenduvad aasta möödumisel seaduse jõustumisest arvates ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad on määratud. Samal ajal rakenduvad ka maapõueseaduse ja planeerimisseaduse muudatused. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 5. novembril algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE).

Eelnõuga täpsustatakse kehtiva seaduse sätteid ja kõrvaldatakse ELi õigusega vastuolud, millele osutas Euroopa Komisjon. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi: parandatakse sätete sõnastust, kasutatakse ühtsemat mõistete süsteemi, täpsustatakse keskkonnaalase erakorralise kontrolli aruande esitamise ning avalikustamise nõudeid.

Eelnõu näeb ette, et kujunemisjärgus tehnika katsetamisel ja kasutamisel võib loa andja teha reeglites ajutise erandi võimaliku saastatuse vältimiseks. Eelnõu annab võimaluse asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise nõude kohaldamiseks üheksa kuu jooksul. See lihtsustab kujunemisjärgus tehnika katsetamist ning kasutamist võrreldes kehtivas õiguses kehtestatud nõudega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (738 OE).

Eelnõu näeb ette osalemise kuni 52 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eesti on varem panustanud NRFi NATO alaliste mereväeüksuste (NATO Standing Naval Forces − SNF) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (739 OE).

Eelnõu näeb ette osalemise kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonil Lähis-Idas ka aastal 2019. Tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (740 OE).

Eelnõu näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. Eesti jaoks oli liitumine JEFiga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis” eelnõu (741 OE).

Eelnõu näeb ette osalemise kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil „Barkhane“ Malis. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil kokku kuni 50 kaitseväelasega. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (742 OE).

Eelnõu näeb ette osalemise kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eesti osales UNIFILis aastatel 1996–1997, mil panustati rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). Alates 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti jalaväerühma ja toetuselemendiga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFILis Liibanonis. Ettepanek on jätkata missioonil osalemist senise 50 kaitseväelase asemel kuni kolme kaitseväelasega. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismismissioonil Afganistanis” eelnõu (743 OE).

Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Eesti on osalenud NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil Afganistanis 11 aastat (2003−2014) ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täitmist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (744 OE).

Eelnõu näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel. Sellise mandaadi andmine tuleneb vajadusest võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruda võivale olukorrale, näiteks kui Eesti julgeolekupoliitiline huvi nõuab Kaitseväe üksuste kiiret lähetamist operatsioonile, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). 2018. aastal panustas Eesti samuti kuni 50 kaitseväelasega.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” eelnõu (745 OE).

Eelnõu näeb ette panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab osalemist ka järgmisel aastal. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (746 OE).

Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis (EUTM Mali) ja jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamis missiooni Malis (MINUSMA). Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti riigi üks prioriteet on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Mali missioonist on kujunenud ELi üks tähtsamatest sõjalistest operatsioonidest. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (747 OE).

Eelnõu näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISILi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt. Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (748 OE).

Eelnõu näeb ette osaleda kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI (NATO Mission Iraq) Iraagis.

Uus mittelahinguline väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioon loodi tänavu 11.-12. juulil NATO tippkohtumisel Brüsselis. Selle aluseks on Iraagi valitsuse palve osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]