Menetlusse võeti eelnõu küberturvalisuse seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Riigikaitsekomisjoni 4. mail algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE).
Muudatusega täpsustatakse seaduses kasutatavaid mõisteid, võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust ning muudetakse riiklikku ja haldusjärelevalvet puudutavaid sätteid. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (898 SE).
Eelnõu muudatuste peamised eesmärgid on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida senisest täpsemalt välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamise ülesandesse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse ning luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon.
Selleks: antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral meresõiduohutuse tagamiseks korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit; luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutuste vahelist teabevahetust; defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid; luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise, sealhulgas relvastuse ning riigi sõjaliseks kaitseks kasutatava taristu ja tehnika kaitseks julgeolekuala regulatsioon, samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise volitusi; lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele; seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme; reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist; sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle; sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamisse ja muude korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Juhtivkomisjonis määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (899 SE).
Eelnõu muudatuste eesmärk on tugevdada loomakaitset ja täpsustada regulatsiooni. Selgesõnaliselt keelatakse zoofiilia ning seda kujutava materjali tootmine ja levitamine. Koerte püsiv ketis pidamine keelatakse alates 1. jaanuarist 2027.
Varjupaikadele kehtestatakse rangemad nõuded, neil on seaduse jõustumisel tegutsemiseks vaja tegevusluba, samuti peavad nad järgima teatud loomapidamis- ja heaolunõudeid. Samuti täpsustatakse veterinaararsti rolli looma eutanaasia läbiviimisel.
Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2027. aasta 1. jaanuaril. Erandina võivad need, kes on seni oma koera ketis pidanud ja ei saa teda turvaliselt vabaks lasta, jätkata sama pidamisviisi kuni 2032. aastani.
Samuti on sujuvaks üleminekuks nähtud ette, et varjupaikadel ja hulkuvate loomade hoiukodudesse paigutajatel peab tegevusluba olema hiljemalt 1. jaanuariks 2028. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE).
Justiits- ja digiminister võttis 7. aprillil Riigikogust tagasi varasema korruptsioonivastase seaduse muudatuste eelnõu ning esitab ajakohastatud versiooni. Muudatuste eesmärk on lahendada kehtiva seaduse rakendamisel tekkinud segadused ja tõlgendusprobleemid.
Eelnõuga täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse iseenda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses. Samuti sõnastatakse selgemalt seotud isiku ja toimingupiirangu mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda.
Lisaks luuakse tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende igapäevast tööd. Huvide deklaratsiooni kohustus laieneb samuti: edaspidi tuleb deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui inimene on ettevõtte tegelik kasusaaja. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (901 SE).
Muudatuse eesmärk on tagada, et lapsele osutatav abi lähtuks tema tegelikest vajadustest ja huvidest ning et abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev. Muudatused aitavad paremini kaitsta abivajava lapse õigusi, sealhulgas last puudutavate kohtulahendite täitmisel.
Edaspidi eristatakse senisest selgemalt olukordi, kus sekkumine eeldab KOV-i lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ning juhtumeid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapse raskused ilmnesid (nt tervishoid, haridus, pere). Eelnõuga muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust. See aitab vähendada spetsialistide läbipõlemist ning toetab keskendumist lastele, kes vajavad lastekaitsetöötaja tuge kõige enam.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga lastekaitsetöötaja ülesandeid abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamisega seotud täitemenetlustes.
TMS-is tehtavate muudatustega täpsustatakse ka kohtutäituri ja politsei rolle sellistes täitemenetlustes ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks olukordades, kus selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 4. mail algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) eelnõu (902 SE).
Eelnõu eesmärk on laiendada rahuajal mehitamata õhusõidukite (MÕS) seire- ja tõrjevõimalusi. Eelnõu võimaldab Kaitseväel paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega mehitamata õhusõidukeid, PPA-l tõhusamalt ennetada kuritegevust ning kaitsta inimeste elu ja tervist, samuti reageerida uutest mehitamata õhusõidukitest tulenevatest ohtudest tulenevatele riskidele. Lisaks annab see riigikaitseobjektide valdajatele, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvatele ettevõtetele, paremad võimalused oma taristu kaitsmiseks.
Kehtiv õigusruum ei ole piisav õhuruumist lähtuva ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks, sest see loodi eelkõige mehitatud õhusõidukite jaoks. Mehitamata õhusõidukitest tulenev kasvav oht eeldab pädevuste ülevaatamist, ümberjaotamist, uute rollide kehtestamist ja ametkondlikku operatiivset koostööd. Samuti on vaja arendada ja koordineeritult hallata uuele julgeolekukeskkonnale vastavat tehnilist võimekust.
Eelnõu loob mitmekihilise droonitõrje, kus tsiviildroonidele reageerib esimesena Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kui PPA ei saa ohtu tõrjuda, teeb seda Kaitsevägi. Sõjaliste droonide puhul on roll vastupidine. Samuti on õigus droone tõrjuda ja droonitõrje süsteeme rajada ka riigikaitseobjektide turvaettevõtetel või siseturvakorraldajatel, nii sõjalise otstarbega kui tsiviildroonide puhul.
Uue eelnõuga luuakse ühine seirepilt ning lisaks Kaitseväele ja PPA-le seiravad ja edastavad üksteisele vajalikku teavet õhuruumis lendavate objektide kohta ka Transpordiamet, Lennuliikluseteeninduse AS ja riigikaitseobjektide valdajad.
Kaitseliit saab õigused reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti saab nii Kaitseväge kui Kaitseliitu tulevikus kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra kaitseks. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavad turvaettevõtjad ja siseturvakorraldajad saavad õiguse valvataval objektil droone tõrjuda vahetu olulise ja kõrgendatud ohu korral. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu liikme Diana Ingeraineni 4. mail algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (903 SE).
Eelnõu eesmärk on parandada tervishoiutöötajate, sealhulgas õdede võimalusi saada ajakohast ja teaduspõhist teavet retseptiravimite kohta. Muudatuse sisuks on täiendada ravimiseaduse § 82 ja § 85 sõnastust selliselt, et ravimifirmade poolt korraldatav ravimireklaam võiks olla suunatud lisaks arstidele, proviisoritele ja farmatseutidele ka õdedele.
Muudatus võimaldab ravimiettevõtetel kaasata reklaami- ja teavitustegevustesse ka õdesid, kelle roll ravimite kasutamise nõustamisel ning krooniliste haigustega patsientide raviskeemide jälgimisel on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
