Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 26. septembril algatatud ülikooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE).

Eelnõu muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus.

Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest. Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike.

Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid. Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE).

Eelnõu ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.

Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut. Antud toetused ja muud ülekanded kasvavad kokku 15,5 miljonit eurot. Peamine toetuste suurenemised üks miljon eurot Sotisaalministeeriumi valitsemisalas Põlva Haigla AS võrgustamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas suureneb toetus 7,5 miljonit eurot AS-ile Eesti Raudtee ELi vastava direktiivi nõuete täitmiseks, mis on jätkusuutliku finantseerimise tagamiseks. Kultuuriministeeriumi toetused suurenevad 4,7 miljonit eurot Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudiste maja Kreutzwaldi 14 ehitustööde lõpetamiseks kavandatud renoveerimisgraafikust kuu aega varem ja ERR ülekandejaama tehniliste seadmete tarneks 0,7 miljonit eurot. Tööjõu- ja majandamiskulude maht väheneb 10,3 miljonit eurot. Kõige enam mõjutab kulude vähenemist Maanteeameti majandamiskulude eelarve kokkuhoid 7,5 miljonit eurot, mis tuleneb teehooldekulude odavnemisest aga samuti ehitus- ja remonttööde hangete eeldatust odavamatest pakkumistest. Kokkuhoid suunatakse toetusteks AS-ile Eesti Raudteele. Lisaks nimetatutele veel rida vahendite ümberjaotamist eelarve piires. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu (297 SE).

Eelnõu muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul.

Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks. Nimelt langeb kogutud osakute tagasivõtmistasu piirmäär seniselt 1 protsendilt maksimaalselt 0,05 protsendile konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsendile teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi.

Eelnõu laiendab investeerimisfondide valikut, mida saab Eestis asutada. Uued fonditüübid võimaldavad Eesti fondivalitsejatel paremini konkureerida teiste riikide fondivalitsejatega ja aitavad kaasa Eesti fondihalduse üldisele arengule.

Eelnõu annab võimaluse asutada Eestis usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Uue seaduse jõustumise järel saab võimalikuks asutada ka aktsiaseltsifondi, mille peamiseks eripäraks võrreldes tavalise aktsiaseltsiga ning senise aktsiaseltsifondiga on see, et tal puudub fikseeritud aktsiakapital (nn muutuva aktsiakapitaliga aktsiaseltsifond).

Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse eelnõus selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid – nii nimetatud avalikud ja mitteavalikud fondid. Eelnõuga tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad investeerimisfondi tingimusi ja prospekti, depositooriumite vastutust ning fondide maksejõuetuse režiimi. Need muudatused lihtsustavad investeerimisfondide loomist ning seavad selgemad raamid fondivalitseja kohustustele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2015. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (298 OE).

Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Valitsussektori nominaalne eelarve püsis 2015. aastal ülejäägis, ülejääk moodustas statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 0,4% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 91,1 miljonit eurot. Ülejäägis olid kõik valitsussektori tasandid – keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid 0,1%ga SKPst ning kohalikud omavalitsused 0,2%ga SKPst.

Sarnaselt 2014. aastaga kujunes valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon ka 2015. aastal paremaks riigieelarve väljatöötamise ajal prognoositust. Prognoositud 111 miljoni euro suuruse puudujäägi asemel kujunes valitsussektori 2015. aasta eelarvepositsiooniks 91,1 miljoni euro suurune ülejääk. Eelarvenõukogu arvamuse kohaselt oli struktuurne positsioon kooskõlas kehtinud õigusliku raamistikuga ja 2015. aastaks seatud eelarvepoliitiliste eesmärkidega.

Riigi konsolideeritud tulemiks kujunes 97,1 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on riigil 31. detsembri 2015. a seisuga varasid kokku 16,3 miljardi euro väärtuses, millest suurema osa moodustavad põhivarad. Riigi põhivara suurenes 198,7 miljoni euro võrra, varad tervikuna kasvasid aastaga 51 miljoni euro võrra. Riigi kohustused ulatusid 2015. aasta lõpus 7,1 miljardi euroni, mis on 38,3 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Laenukohustused moodustavad 2,9 miljardit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside