Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 14. oktoobril algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE).

Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Seletuskirjas märgitakse, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvina on edaspidi võimalik nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule mõista väärteo eest karistuseks kuni 20 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.

Juriidilise isiku rahatrahvina võib arvestada samuti kuni 15 protsendiga juriidilise isiku või seaduses sätestatud juhul tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Seoses eelnevate muudatusega tõstetakse ühtlasi juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Samuti loobutakse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi käibe põhjal arvutatud rahaline karistus olla suurem rahalise karistuse fikseeritud ülemmäärast.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi mõju tasakaalustamiseks pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Samuti tehakse muudatused, mis toovad senisest enam esile rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksutest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE).

Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.

Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut.

Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.

Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 10. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõu (92 OE).

Tulenevalt seadusest määrab audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti.

AS Deloitte Audit Eesti on Eestis tegutsenud 23 aastat ja kuulub Deloitte Kesk-Euroopa regiooni. Ettevõte pakub kõiki traditsioonilisi konsultatsiooniteenuseid – audit, maksu-ja juriidiline nõustamine, finants-ja juhtimiskonsultatsioonid ja siseaudit. Klientide hulka kuuluvad mitmed avaliku sektori asutused, kohalikud suurettevõtted, rahvusvahelised korporatsioonid ning ka väikesed ja keskmised ettevõtted panganduse, kindlustuse, tootmise, infrastruktuuri, energeetika, kinnisvara, teeninduse, hulgi-ja jaekaubanduse sektoris, samuti Euroopa Struktuurifondide väljundorganisatsioonid Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside