Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 20. aprillil algatatud  tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE). 

Eelnõuga laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.

Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel. Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et praktiliselt puuduvad elektroonilised võimalused mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel. Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist ning võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult.

Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb üldkoosolekust osavõtnutel igaühel allkirjastada protokolli lisana osavõtnute nimekiri, mille originaal tuleb esitada (saata postiga) ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega.

Lisaks sisaldab eelnõu ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega. 

Seletuskirjas märgitakse, et kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 20. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Riigireformi elluviimisest” eelnõu (181 OE).

Riigireformiga soovitakse saavutada tõhus valitsemine, milleks tuleb arendada e-riiki, pakkuda inimesekeskseid avalikke teenuseid ja tagada regionaalne tasakaal.

Riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Eesmärgi saavutamist nähakse nelja tegevussuuna kaudu. Need on tulevikule orienteeritud riik, kohanemisvõimeline ja tegus riik, inimeste vajadustele suunatud riik ja regionaalselt tasakaalus riik.

Eelnõu järgi tuleb korrastada strateegiline planeerimine ja tõhustada riigiülesannete täitmist. Riigi keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende asutused tegutsevad partnerluse põhimõttel ja teevad avalike teenuste pakkumisel igakülgset koostööd.

Õigusloome peab olema kaasav, teadmispõhine ja ettenähtav ning tuginema hea õigusloome põhimõtetele.

Oluline on jätkata kohaliku omavalitsuse üksuste tugevdamisega ja toetada kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlikke ühinemisi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus muutis kahe alatise komisjoni koosseisu

Riigikogu juhatus kinnitas Andrei Korobeiniku lahkumise õiguskomisjoni liikme kohalt ja asumise põhiseaduskomisjoni liikme kohale. Samuti kinnitati Marek Jürgensoni lahkumine põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja asumine õiguskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside