Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

38 Riigikogu liikme 20. oktoobril algatatud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE).

Eelnõu täpsustab vastavalt kooseluseadusest tulenevast regulatsioonist õiguste realiseerimise korda. Kooseluseadus on vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu poolt, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Rakendamissätete ühtselt eraldi seaduses välja toomine on vajalik eelkõige seetõttu, et rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud. Ühtne rakendusseadus võimaldab vältida erinevates seadustes seotud küsimusi reguleerivate normide ja neis sisalduvate viidete vahelisi ebakõlasid ning tagada selguse, arusaadavuse ja terminoloogilise ühtsuse.

Eelnõu lähtub kooseluseaduse vastuvõtmisel esitatud sooneutraalsest regulatsioonist, mis hõlmab kooselulepingu sõlminud isikute (registreeritud elukaaslaste) omavahelisi õigussuhteid ja õigussuhteid kolmandate isikutega. Õigussuhte olemus ning sellest tulenevad õigused ja kohustused on sisustatud juba kooseluseaduses. Eelnõu eesmärk on kooseluseaduses toodud põhimõtetest lähtudes täpsustada, milline on kooseluseadusest tekkivate õiguste ja kohustuste realiseerimise kord ja tagada kooseluseaduse rakendumise võimalikkus.

Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi. Rakendusseadus on suuresti tehniline tekst, mis reguleerib varasuhteid, pärimist, registritega seotud küsimusi jne. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 19. oktoobril algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (112 SE).

Eelnõuga tagatakse Rooma III määruse sujuv rakendamine. Nimetatud määrust kohaldatakse kui abielu lahutamisel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rooma III määrusega ühtlustatakse abielulahutuste ja lahuselu suhtes kohalduva õiguse norme, antakse abikaasadele võimalus valida abielulahutuse või lahuselu suhtes kohalduv õigus piiratud kriteeriumide hulgas ning määratakse kohalduva õiguse reeglid abikaasade valiku puudumisel. Praegu kohaldub Rooma III kuueteistkümne liikmesriigi suhtes. Algselt liitusid Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia ning hiljem ühinesid Leedu ja Kreeka.

Rooma III määruse kohaldamine annab abikaasadele võimaluse igal ajal notari juures kokku leppida, millise riigi õigust tuleb nende abielu lahutamise eeldustele kohaldada. Hetkel abikaasadel sellist võimalust ei ole. Abikaasad saavad edaspidi kohaldatavaks õiguseks valida kas kohaldatakse lahutava kohtu asukoha seadust, nende ühise elukohariigi seadust, ühe abikaasa kodakondsuse riigi seadust või siis abikaasade eelneva ühise elukoha riigi seadust, kui üks neist seal veel elab. Määrusega ühinemise järel saavad Eesti kohtud ja notarid teise riigi õigust kohaldada ka kolmanda riigi kodanike suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 19. oktoobril algatatud pärimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (113 SE).

Eelnõuga tagatakse EL-i pärimisasjade määruse sujuv rakendamine. Nimetatud määrusega luuakse Euroopa Liidu tasandil ühtsustatud menetlusreeglid rahvusvaheliste pärimisasjade lahendamiseks. Määrusega on hõlmatud kõik EL-i liikmesriigid, va Suurbritannia, Iirimaa ning Taani. Määrusega reguleeritakse, milline õigus pärimisasjale kohaldub ja millises liikmesriigis tuleb see lahendada. Samuti lihtsustatakse pärimisõiguslike dokumentide ringlust Euroopa Liidus ning luuakse uue dokumendina Euroopa pärimistunnistus, mis annab kodanikele täiendava võimaluse oma õigusi teises liikmesriigis lihtsamalt tõendada.

Eelnõuga antakse notarile täiendav pädevus piiriülese pärimisasja lahendamiseks. Üldreeglina tuleb pärimisasi lahendada selles riigis, kus oli pärandaja harilik viibimiskoht, kuid sellele lisaks nähakse määruses ette täiendavaid aluseid. Lihtsamaks muutub pärimisõiguslike dokumentide ringlus, kuivõrd määrusega luuakse ühtsed kohtulahendite tunnustamise, täidetavuse, täitmise ning ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete vastuvõtmise ja täidetavuse reeglid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]