Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 19. veebruaril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi direktiiv, mille eesmärk on luua terves Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.

Konkurentsiseaduse muutmise eesmärk on tugevdada konkurentsijärelevalvet, et tagada tarbijatele õiglasem hind, kvaliteetsem ja laiem kaubavalik.

Konkurentsijärelevalve toimuks kõigis liikmesriikides ühtedel alustel ja sarnaste uurimismeetoditega, mis suurendab valdkonna läbipaistvust ja kasvatab võimekust menetleda ka liikmesriikide üleseid rikkumisi. Eelnõu aluseks oleva ELi direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 4. veebruar 2021. Praeguseks on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Kohtule Eesti vastu hagi seoses direktiivi mitteülevõtmisega.

Seaduse muutmise olulisim osa on konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsiooni kehtestamine. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab konkurentsiamet. Uus menetlus aitab konkurentsiametil paremini järelevalvet teha, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumise uurimiseks.

Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele olla määratud trahv kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa. Juhtivkomisjoniks määrati  majanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 21. veebruaril algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE).

Eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel.

Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.

Seletuskirjas märgitakse, et kolmandate riikide hääletamisõiguse Eesti kohalikel valimistel on julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja kontekstis. Venemaa üheks liitlaseks selles agressioonis on ka Valgevene. Ei ole õige, et sellises olukorras võimaldab Eesti osaleda Venemaa ja Valgevene kodanikel oma kohalike omavalitsuste valimistel.

Käesolev eelnõu näeb küll ette kolmandate riikide hääletamisõiguse kehtetuks tunnistamise kohalikel valimistel, kuid võimaldab Eestis sõlmida sõbralike kolmandate riikide kahepoolseid lepinguid, mis annaksid vastastikuselt hääleõiguse kohalikel valimistel. Eelnõu kohaselt kuuluksid sellised lepingud ratifitseerimisele Riigikogu poolt. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Keskerakonna fraktsiooni 21. veebruaril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE).

Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede paremaks toimetulekuks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Praegu on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõu kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside