Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 8. juunil algatatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (52 SE).

Tehtavad muudatused puudutavad toetusstreigist etteteatamise tähtaega ning riikliku lepitaja institutsiooniga seonduvaid sätteid, et lahendada olukord, kus riiklikku lepitajat ei ole võimalik ametisse nimetada. Samuti näeb eelnõu ette nimetada ametisse riikliku lepitaja asetäitja-nõunik.

Eelnõu kohaselt pikendatakse toetusstreigist etteteatamise tähtaega kolmest tööpäevast viie tööpäevani. Riigikohtu 5. märtsi 2015. aasta otsuse kohaselt on kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ette nähtud kolme päevane toetusstreigist etteteatamise tähtaeg põhiseadusega vastuolus, kuivõrd nii lühike etteteatamise tähtaeg piirab ebamõistlikult ettevõtlusvabadust. Riigikohtu otsus jõustub 5. juulil 2015.

Eelnõu kohaselt muudetakse riikliku lepitaja valimise ja ametisse nimetamise protsessi. Tööandjate ja ametiühingute keskliidud peavad sarnaselt kehtivale korrale kokku leppima riikliku lepitaja kandidaadis. Uue nõudena nähakse ette, et kokkulepe peab olema saavutatud hiljemalt kolm kuud enne ametis oleva riikliku lepitaja ametiaja lõppemist. Juhul, kui keskliidud ei saavuta tähtaegselt kokkulepet, korraldab Sotsiaalministeerium riikliku lepitaja kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Kui ka avalik konkurss luhtub, esitab riikliku lepitaja kandidaadi valitsusele valdkonna eest vastutav minister. Seoses reguleerimata olukorraga, kus riiklik lepitaja ei saa ajutiselt oma tööülesandeid täita, siis luuakse lepitusmenetluse läbiviimiseks riikliku lepitaja asetäitja – nõuniku institutsioon. Otstarbekuse põhjusel kaotatakse paikkondliku lepitaja instituut.

Seadusesse lisatakse riiklikule lepitajale esitatavad nõuded, samuti riikliku lepitaja ametiaja lõppemise ning riikliku lepitaja kantseleid puudutavad sätted. Eelnõuga täpsustatakse ka riikliku lepitaja ameti mõistet. Riikliku lepitaja ametiaega pikendatakse kolmelt aastalt viiele aastale. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 8. juunil algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE).

Eelnõu tõhustab meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks.

Eelnõuga muudetakse elektroonilise sidevahendi abil peetud suhtluse (nt e-post ja mobiiltelefon) logifaile säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale.  Kuna kohtu loal jälitustegevuse käigus kogutud tõendiks olevat logifaili ei saa hävitada enne, kui on läbi võimalike kohtuvaidluste aegumise tähtaeg, siis pikendatakse logifailide säilitamise tähtaega, kuna neil võib olla kohtumenetluses tõendi tähtsus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

[email protected]