Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 6. aprillil algatatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE).

Kohtute seaduses luuakse mehhanism, mis annab õiguse suunata kohtuasju lahendamiseks teise sama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Muudatus annab kohtute tegevusele paindlikkuse suure töökoormusega toime tulemisel.

Kohtuasjade kohtualluvus ega asja arutamise koht kohtutevahelise delegeerimise käigus ei muutu. Eelduseks on, et teise kohtusse hakatakse senise statistika põhjal lahendamiseks suunama valdavalt kirjalikus menetluses lahendatavaid asju, kuid vajaduse korral hüvitatakse kohtunikule lähetuskulud.

Selleks, et suunata kohtuasi lahendamiseks teise kohtusse, tuleb kohtu esimehel esitada ringkonnakohtute esimeestele põhjendatud taotlus, milles on märgitud korrakohast õigusemõistmist ohustavad tegurid ning selgitused, miks seda ei ole võimalik tagada kohtute seaduses ettenähtud teiste meetmete abil. Ringkonnakohtute esimehed otsustavad ühiselt teise kohtusse lahendamiseks suunamise. Muudatusega nähakse kohtute haldamise nõukojale ette pädevus kehtestada kohtuasjade teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.

Eelnõu säte lubab suunata asju lahendamiseks ainult teise samaliigilisse kohtusse – st maakohtust maakohtusse ja halduskohtust halduskohtusse. Juhul, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõus väljatoodud eriolukord, antakse ringkonnakohtu esimeestele lisaks õigus kaasata maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunikke ajutiselt halduskohtu koosseisu välismaalase kinnipidamise loa taotlusi läbi vaatama.

Lisaks nähakse ette õigus saada erakorralist abi, arutades kohtu esimeeste nõusolekul vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures ehk kohtuniku menetluslähetus. Täiendavalt võimaldatakse erandjuhul pikendada enda soovil või vanuse tõttu ametist vabastatud kohtuniku volitusi, kui see on vajalik talle jagatud kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Lisaks pikendatakse kohtuniku kohustust teatada ametist vabastamise soovist senise kuue kuu asemel vähemalt üheksa kuud ette.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega viiakse kõigi registriasjades tehtud kandemääruste peale esitatavate määruskaebuste lahendamine Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtu erialluvusse. Muudatuse eesmärgiks on koondada registriasjade kompetents püsivalt Tartu kohtute tööpiirkonda ning suurendada seeläbi kohtunike spetsialiseerumist.

Eelnõu sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kelle vahel töökoormust regulatiivsete mehhanismidega potentsiaalselt ringi hakatakse suunama. Eesti esimese ja teise astme kohtutes on kokku 223 kohtunikukohta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE).

Eelnõu näeb ette lisada lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev. Samuti muudetakse lipupäevaks vanavanemate päev, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval.

Lastekaitsepäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmise kaudu soovitakse pöörata tähelepanu laste õigustele ja väärtustada lastega töötavaid spetsialiste.

Vanavanemate päeva tähistatakse juba praegu Eestis riikliku tähtpäevana, kuid mitte lipupäevana. Laste kõrval on väga oluline pidada meeles ka vanavanemaid, mistõttu on asjakohane muuta analoogselt lastekaitsepäevaga ametlikuks lipupäevaks ka vanavanemate päev.

Kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on kehtestatud neliteist riiklikku tähtpäeva, neist kuus on lipupäevad. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. aprillil algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (173 SE).

Eelnõu kolm suuremat muudatust puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele, elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele.

ELi direktiivist ülevõetavad nõuded aitavad kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele. ELi vastav direktiiv  on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille fookuses on energiatõhusus, taastuvenergia ja tarbijate seisukohalt õiglane energia hind.

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidus soovitakse suurendada tarbitava taastuvenergia osa, energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.

Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40 protsenti ja kasvuhoonegaaside heitest 36 protsenti on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa.

Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50 protsendini. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamine äärmiselt oluline. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 6. aprillil algatatud Eesti, Islandi, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva 11. veebruari 2004. aasta lepingule lisatud põhikirja paragrahvi 14 muutmise kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (174 SE).

Põhikirja muudatuse sisuks on panga juhatajate nõukogu pädevuse täiendamine. Põhikirja lisatakse, et juhatajate nõukogu, mis koosneb panga liikmesriikide rahandusministritest, pädevuses on panga kapitali ja likviidsuse juhtimise põhimõtteid käsitlevate otsuste tegemine.

Lisaks tehakse põhikirjas muid muudatusi selle kohta, mille üle otsustamine on juhatajate nõukogu pädevuses ning mille eesmärkideks on panga vahendite tõhusam kasutamine ja panga finantsjuhtimise raamistiku kaasajastamine.

Muudatuse tulemusel saab pank lisaks laenudele ja garantiidele võimaluse hakata osalema omakapitali investeeringutes. See tähendab, et pank saab investeerida otse ettevõttesse ja omandada seal osaluse. Balti riikide kapitaliturg on noor ja seega võiks panga osalemine Balti ettevõtetes elavdada ja mitmekesistada Balti kapitaliturgu. Põhjamaades nähakse omakapitaliinvesteeringute vajadust eelkõige keskkonnasõbralike projektide rahastamise ja kasvufaasis ettevõtete rahastamise vallas. Käesoleval ajal on puudu investoritest, kes oleksid spetsialiseerunud keskkonnasõbralikele ehk nn roheinvesteeringutele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]