Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 5. detsembril algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seadus (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu (753 SE).

Eelnõuga kehtestatakse haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord ning õigusemõistmine võib olla raskendatud. Seaduse muutmise eesmärk on tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta hädaolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorda.

Kohtutele antakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus ‎peatada. Samuti kaotatakse kohustus kaasata erikorra ajal rahvakohtunikke õigusemõistmisse. Kohtu esimees võib õigusemõistmise toimimiseks anda kohtunikule juhiseid kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda.

Riigikohtu üldkogu saab pädevuse saata erikorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 5. detsembril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (754 SE).

Eelnõu näeb ette võimaldada riigil maksta hüvitist ajateenijate eluasemelaenu intresside kulude katmiseks. Kuna eluasemelaenu puhul ajateenija ei saa võtta täielikku maksepuhkust, hüvitatakse ajateenijale ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intressid.

Samuti hakatakse maksma toetust enne ajateenistusse asumist omandatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse eest, kuna see võimaldab lühema aja jooksul anda baasoskuste väljaõpet. Ühekordse toetuse suurus on 1000 eurot.

Tegevväelastele lihtsustatakse individuaalvarustuse soetamise kompenseerimist. Luuakse kord, mille kohaselt teatud rõivaelemente hakkavad tegevväelased soetama kindlate e-poodide kaudu ning selle eest hakatakse iga-aastaselt tegevväelasele kompensatsiooni maksma. Ühtlasi täiendatakse tulumaksuseadust sättega, mille kohaselt riidevarustuse soetamiseks kompensatsiooni tulumaksuga ei maksustata.

Lisaks ajakohastatakse sõjahaudade kaitset puudutavat regulatsiooni ja tuuakse sõjahaudasid puudutav otsustamistasand ministri tasandilt madalamale. See muudab seaduse rakendamise paindlikumaks ja operatiivsemaks. Muinsuskaitseseaduse muudatusega lisatakse sõjahaudade topeltkaitse lõpetamise säte. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 5. detsembril algatatud metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu (755 SE).

Muudatusega nähakse ette, et asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa metsamajandamise tööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond, kas üldplaneeringu või muu avatud menetluse kaudu.

Riigimetsa majandaja peab sellise metsa majandamiskava kooskõlastama KOViga, kes omakorda kuulab ära kohaliku kogukonna.

Üldplaneeringutes määratud asustusüksuse lähedal olevad kogukonnale olulistel metsaaladel peab riigimetsa majandaja tööde planeerimisel kaasama kohalikke.

Senine metsamajandaja kohustus on liiga laialt tõlgendatav. Edaspidi toimub kõrgendatud avaliku huvidega alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel, varem toimus see Riigimetsa Majandamise Keskusega. Muudatus puudutab üksnes riigimetsa ja selle majandajaid.

Eelnõu alusel piirangute kehtestamine võib viia võrreldes tänasega puidukasutusest välja ca 117 000 tihumeetrit metsa aastas, mis jätab maksutuluna riigikassasse arvestuslikult laekumata summaks kuni 11 miljonit eurot aastas. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 5. detsembril algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (756 SE).

Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) nende kolmandate riikide kodanike jaoks, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Edaspidi peab isik enne reisi taotlema reisiluba. Taotlus esitatakse veebilehe või mobiilirakenduse kaudu, seda kontrollitakse automatiseeritult ELi infosüsteemides, jälgimisnimekirjas ja taustakontrollireeglite alusel. Vajadusel saadetakse taotlus riiklikule üksusele lisakontrolli.

Siseriiklikult tuleb määrata keskne juurdepääsupunkt (PPA) ja pädevad asutused, kellel on juurepääs ETIASele. ELi määrustega luuakse ka ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Siseriiklikult tuleb määrata asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha. ELi määruste rakendamise aja määrab Euroopa Komisjon. Lisaks luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu asutamiseks ja tehakse muid väiksemaid muudatusi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Olav Karulini algatatud kollektiivse pöördumise “Alandada süüvõime alampiiri alates 12 aastastest, et ei korduks Pärnumaa peksujuhtumid” ja edastas selle menetlemiseks õiguskomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]