Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 6. juunil algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE).

Eelnõu näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale. Edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ning ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Eelnõuga kaasajastatakse maakohtute juhtimisstruktuuri. Kohtumaja juhtide asemel nimetatakse ametisse tsiviilosakonna või süüteoosakonna juhatajad.

Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ja moodustatakse eestkoste järelevalve osakond Pärnu Maakohtusse.

Eelnõus nähakse ette kohtunikele tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga tagatakse kohtunikule, kes on kohtunikuametist ajutiselt eemal, võimalus senisele ametikohale tagasi pöörduda.

Eelnõuga ühtlustatakse kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Eelnõu muudatuste kohaselt hakkab ka kohtunikuabisid ametisse nimetama maakohtu esimees. Kohtulike registrite jätkusuutlikkuse ja töö väärtusele vastava palga tagamiseks tõstetakse kohtunikuabide ametipalka. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 6. juunil algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE).

Eelnõu sisuks on prokuröride teenistusliku järelevalve korra muutmine, eesmärgiga tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel  ning välistada kriminaalmenetluse kasutamist poliitilistel eesmärkidel. Muudatus parandab ja kiirendab ka ühtlasi kriminaalmenetluse läbiviimist, sest kriminaalmenetlus ei tohi olla menetlusaluse isiku jaoks koormav ja peab toimuma mõistliku aja jooksul. Välistada tuleb olukord, kus kriminaalmenetlus venib aastate pikkuseks ning sisuliselt muutub oma olemuselt karistuseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 6. juunil algatatud haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (634 SE).

Eelnõuga luuakse haldusmenetluse seaduses alused automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks, samuti automaatse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mis tähendab haldusorgani nimel tegutseva ametniku või töötaja sekkumiseta tegevust. Seda siis, kui riivatakse õiguseid või vabadusi, mil on vaja seaduslikku alust. Seega on automaatse haldusmenetluse regulatsioon eelnõu järgi aluseks halduse tegevustele, millega kaasneb isikute õiguste ja vabaduste riive ning on vaja töödelda isikuandmeid. Automaatse haldusmenetluse või haldusakti andmise võib algatada nii haldusorgan kui ka toetust, teenust või hüvitist sooviv isik oma taotlusega, näiteks iseteenindusportaalis ja selleks peavad valdkonnaseadustes sisalduma vastavad normid.

Eelnõu kohaselt tuleb haldusorganil automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks arvesse võtta nii inimese kui ka avalikku huvi, otsustamise aluseks olevas õigusnormis sisalduvat kaalutlusõigust, samuti määratlemata õigusmõistet, otsustamiseks vajaminevaid andmeid on piisavalt, isikut ei ole vaja ära kuulata ning kahjustada ei tohi kolmandate ja huvitatud isikute õigusi ja huve. Kui valdkonnaseaduses sisaldub kaalutlusõigus või määratlemata õigusmõiste, kuid ratsionaalne on kasutada automaatset menetlust, siis eelnõu kohaselt koostab haldusorgan ühetaoliseks kohaldamiseks haldusesisese halduseeskirja tüüpjuhtudest.

Eelnõuga nähakse ette kasutada automaatseid dialoogisüsteeme, näiteks vestlusroboteid ja  virtuaalseid assistente. Lisaks saab haldusorgan seaduses sätestatud juhtudel õiguse rakendada füüsilise või juriidilise isiku osas profiilianalüüsi, mis on seotud ja saab kasutada isikuga seotud aspektide hindamiseks.

Eelnõuga täpsustatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses automaatsete haldusaktide andmise põhimõtteid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. juunil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE).

Eelnõuga täiendatakse riiklike tähtpäevade loetelu eesti kirjanduse päevaga, mis kuulutatakse ühtlasi ka lipupäevaks. Eesti kirjanduse päev määratakse 30. jaanuarile, mis on Anton Hansen Tammsaare sünnikuupäev. Lisaks täiendatakse lipupäevade loetelu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega.

Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 7. juunil algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE).

Eelnõuga suunatakse tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu.

Samuti korrastatakse õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]