Menetlusse võeti eelnõu kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtete muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Valitsuse 27. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (443 SE).
Eelnõuga muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele (KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Perioodil 2025–2027 suurendatakse järk-järgult residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-lt 10,23%-le ja vähendades samal ajal järk-järgult muust tulust tulumaksu 11,89%-lt 10,23%-le. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv KOVides, kus on eakate osakaal kõrge, ning aeglustub kasv KOVides, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase. Muudatus on riigieelarve neutraalne ning KOVide tulubaas jääb kogusummas samaks.
Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027 näeb ette KOVide tulubaasi tasakaalustamist, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail esitatud Riigikogu otsuse „Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis” eelnõu (440 OE).
Eelnõu kohaselt suureneb Eesti kvoot kvoodiülevaatuse järel 121,8 miljonilt IMFi arveldusühiku SDRi võrra, see on umbes 150 miljonit eurot. Kokku saab Eesti kvoot olema 365,4 miljonit SDRi ehk umbes 450 miljonit eurot, mis on aluseks Eestile kriisi korral antava laenumahu arvestamisel. SDRi väärtuse aluseks on viiest valuutast koosnev korv, kuhu kuuluvad USA dollar, euro, inglise nael, jaapani jeen ja hiina jüaan.
Kvoodisuurenduse maksab IMFile Eesti Pank, seetõttu pole sel mõju riigieelarvele. Kuni Eesti ei vaja IMFi laenu, ei mõjuta kvoodisuurendus ka Eesti Panga bilanssi. IMFi kvoot asub raamatupidamislikult IMFi Eesti Pangas asuvatel kontodel ning kvoodisuurendus mõjutab varade jaotust bilansikontodel. SDRides sissemakstud kvoodisuurendusest teenib Eesti Pank jätkuvalt SDRi intressi.
Kvoodisuurenduse sissemaksega samaaegselt lõpeb Eesti Pangal IMFiga kahepoolne laenuleping mahuga 164 miljonit eurot, mille vahendeid IMF ei ole kasutanud. Eesti Pank teeb IMFile kvoodisuurenduse makse 121,8 miljonit SDRi, seega Eesti jaoks IMFis võetud finantskohustuste maht ei muutu oluliselt, aga muutub finantskohustuste vorm.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on rahvusvaheline finantsorganisatsioon, mis on osa globaalsest finantsturvavõrgust, mis aitab liikmesriike majanduskriiside lahendamisel. IMF ei ole abiorganisatsioon, vaid nn viimase instantsi laenaja. Laenudelt küsib IMF intressi ning esitab tavaliselt ka rangeid majanduspoliitilisi tingimusi. Samas on IMFi majandusprogramm aluseks sellele, et riik saaks küsida laenu-abiraha ka teistelt institutsioonidelt ja suurtelt laenuandjatelt. Selliseid kriisilaenusid rahastab IMF liikmesriikide kvoodiressurssidega kogutavatest vahenditest ja liikmeriikidelt laenatud vahenditest. Liikmesriigi kvoot IMFis on sisuliselt sama, mis osalus mõnes rahvusvahelises organisatsioonis. IMFi kvoodiressursi tagavad üldjuhul liikmesriigid läbi oma keskpanga ning kvoodiressurss asub liikmesriigi keskpanga bilansis IMFi kontol. Riigi kvoodi suurus IMFis määrab ka selle, kui suurt laenu saab riik kriisi korral IMFilt taotleda. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (sanktsiooniväärteod) eelnõu (441 SE).
Eelnõu eesmärk on muuta sanktsioonirikkumiste menetlus tõhusamaks. Praegu on kõik sanktsioonirikkumised karistatavad karistusseadustiku (KarS) järgi ja neid kuritegusid menetleb kaitsepolitseiamet.
Kaitsepolitseiameti koormuse vähendamiseks klassifitseeritakse osa seniseid kuriteona karistatavaid sanktsioonirikkumisi väärtegudeks, millega hakkab tegelema maksu- ja tolliamet. Maksu- ja tolliamet hakkab tegelema sisse- ja väljaveo keelu rikkumistega, mille väärtus jääb alla 10 000 euro. Maksu- ja tolliamet saab ka õiguse konfiskeerida väärteomenetluses keelatud kaupa. Tänu muudatustele on võimalik piiril tabatud rikkuja kohe vastutusele võtta. Sanktsiooniväärteo eest karistatakse eelnõu kohaselt rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonide mahu kasvuga on oluliselt kasvanud sanktsioonirikkumiste arv, mis on toonud kaasa KAPO töökoormuse olulise kasvu. Sanktsioonirikkumiste menetlemise ebaefektiivsus on tõusetunud eelkõige kauba sisse- või väljaveo keelu rikkumistega. Nende rikkumiste menetlemise pädevaks asutuseks on maksu- ja tolliamet, kes viib selles osas läbi haldusmenetlust, misjärel annab asja süüteomenetluseks üle KAPO-le. Samas tabatakse palju ka väiksemaid rikkumisi, mille eest kriminaalkorras karistamise vajadus on küsitav. Seetõttu käsitletakse kaupade ja sularaha, mille väärtus on alla 10 000 euro, sisse- või väljaveo keelu rikkumist seaduse jõustumisel väärteona.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga keelatud strateegilise kauba sanktsioonirikkumistega seonduvat. Sanktsioonikuriteo kooseisu KarS-is muudetakse selliselt, et keelatud strateegilise kauba veo ja keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise rikkumise puhul kohaldub raskem kuriteokoosseis. See tähendab, et sanktsioonikuriteo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistustega, kuid keelatud strateegilise kauba veo või sellise kaubaga seotud teenuse osutamise eest karistatakse rangemalt ehk 3-12-aastase vangistustega.
Eelnõuga lisatakse KarS-i ka uus kuriteokoosseis, mille kohaselt karistatakse keelatud strateegilise kauba veo või keelatud strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise eest ka juhul, kui see on toime pandud ettevaatamatusest. Lisaks ajakohastatakse strateegilise kauba seaduses aegunud viited ELi määrustele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 27. mail algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE).
Eelnõu kohaselt see kaasajastatakse ja täpsustatakse ametiisikute toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni, eelkõige muutub selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu. Korruptsioonivastane seadus on kehtinud alates 2013. aastast.
Seotud isikuteks on edaspidi ametiisiku lähedased isikud. Lisaks sugulus-ja põlvnevussuhtele tuleb lähedussuhte sisustamisel arvestada tegelikku sotsiaalset ja emotsionaalset sidet inimeste vahel, näiteks vastutuse jagamist, üksteisele toetumist, usaldust. Nende inimeste suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang.
Täpsustakse, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses.
Samuti ei pea tervishoiutöötaja edaspidi kohaldama seotud isiku suhtes toimingupiirangut juhul, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo temale või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Kuigi toimingupiirangut ei kohaldata, ei tohi tervishoiutöötaja eelistada seotud isikuid teistele ning kõiki patsiente tuleb kohelda võrdselt – seotud isiku eelistamine oleks käsitatav ametiseisundi korruptiivse kasutamisena. Tervishoiutöötaja on ametiisik nt haiguslehe ja tõendite väljastamisel, töövõimetuse tuvastamisel, retsepti väljakirjutamisel.
Lisaks näeb seaduse huvide deklaratsiooni esitajale ette kohustuse deklareerida investeeringud krüptovarasse ning osalused ühisrahastusprojektides ja nõuded ühisrahastuse projektide vastu. Krüptovara puhul tuleb deklaratsioonis märkida selle liik ja väärtus, ühisrahastusprojekti investeeringu või nõude puhul ühisrahastu teenuseosutaja ning osaluse väärtus. Samuti lisandub huvide deklareerijale kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate või osade, hääleõiguste või otsese või kaudse omamise kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 27. mail algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE).
Eelnõuga soovitakse vabastada pensionärid jahipidamisõiguse tasust, millega antakse neile jahipidamisel soodsamad võimalused riigiga sõlmitud lepingute täitmisel. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Rahanduskomisjoni 27. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (445 OE).
Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Eesti Panga Nõukogu liige Jaak Valge on. 5. veebruaril teatanud ametist tagasiastumisest. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku nimetada Jaak Valge asemele nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Rene Koka.
Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]