Menetlusse võeti eelnõu kogumispensionide seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 13 eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 1. juunil algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE).
Eelnõuga soovitakse tugevdada II pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks. Peamine muudatus on see, et II sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba 5 aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks.
Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga II sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes.
Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust II samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. II sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: II sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.
Lisaks nähakse ette, et kui tulevikus soovitakse muuta II samba sotsiaalmaksu osa määra inimese kahjuks, peab muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Selle eesmärk on anda kogujatele rohkem kindlust ja suurendada süsteemi stabiilsust.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu; 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 1. juunil algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (931 SE).
Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse uus terviktekst, mille eesmärk on kasutada olemasolevat vabatahtlikku ressurssi senisest tõhusamalt ja tugevdada seeläbi Eesti siseturvalisust.
Ajakohastatakse abipolitseinike rolli ja õiguslikku raamistikku, et kaasata abipolitseinikke senisest laiemalt politsei ülesannete toetamisse avaliku korra kaitses, piirivalves, migratsioonijärelevalves, kinnipidamiskohtade toimingutes ja tugitegevustes. Väljaõpe muutub mahukamaks, süsteemseks ja astmepõhiseks, lisandub ka spetsialiseerumise võimalus. Samuti laiendatakse abipolitseiniku pädevust korrakaitsemeetmete kohaldamisel, mis tagab tõhusama reageerimise sündmustele.
Luuakse ka selgem vastutuse ja järelevalve regulatsioon ning nähakse ette distsiplinaarjärelevalve, mis võimaldab hinnata abipolitseinike tegevuse õiguspärasust. Tekib konkreetsem nõuetele vastavuse- ja taustakontroll, mis teeb kandideerimisprotsessi isikule arusaadavamaks ja võimaldab samal ajal politsei- ja piirivalveametil hinnata isiku sobivust ning usaldusväärsust ühtse loogika alusel. Abipolitseinikud tegutsevad vabatahtliku ja toetava ressursina ning nende kaasamine toimub alati politsei juhendamisel ja vastutusel.
Lisaks muudetakse ka kohtute seadust, et tagada kohtukordnike õiguste selgem regulatsioon. Kui kehtivas seaduses on kohtukordniku õiguste määratlemisel viidatud abipolitseiniku seadusele, siis selline seos ei ole enam kohane. Abipolitseinik on politsei tegevuses osalev isik, kes tegutseb PPA juhtimisel ja vastutusel, samas kui kohtukordnik on kohtu struktuuris tegutsev kohtuametnik, kelle ülesanded on piiratud kohtuhoonete ja kohtumenetluste turvalisuse tagamisega. Seetõttu loobutakse kohtute seaduses kohtukordniku õiguste seostamisest abipolitseiniku seadusega ning luuakse nende vahetu reguleerimine korrakaitse seaduse alusel. Samuti täpsustatakse kohtukordniku õiguslikku staatust ja nõudeid, piiritletakse selgelt tema õigused ja kohustused, määratletakse lubatud erivahendid ja relvad ning täpsustatakse kinnipeetud isikute ja hoiule võetud esemete edasist käekäiku. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 1. juunil algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE).
Eelnõuga lahendatavad probleemid on, et Eestis sündiv kodakondsuseta laps, kes kehtiva regulatsiooni kohaselt jääb kodakondsuseta, saab edaspidi Eesti kodakondsuse. Samuti tagatakse muudatustega, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, mis aitab paremini veenduda, et Eesti kodakondsuse taotlejad täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Samuti on vajalik luua Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätete õigusselgus.
Eeltoodust tulenevalt on eelnõu eesmärk võimaldada igal Eestis sündival ja vanematega siin elaval lapsel omandada Eesti kodakondsus. Muudatus puudutab neid Eestis sündivaid kodakondsuseta lapsi, kelle vähemalt üks kodakondsuseta vanem on lapse sündimise ajaks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ja teine kodakondsuseta vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel. Samuti tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel oleks tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning veenduda, et nad täidavad Eesti Vabariigi seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 1. juunil algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõu (933 SE).
Eelnõuga kavandatakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, tõhustada ja lihtsustada rahvusvaheliste kriminaalmenetluste alast koostööd teiste ELi liikmesriikidega ja lahendada praktikas esilekerkinud probleemid. Kavandatavad muudatused puudutavad liikmesriikides määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide tunnustamist, välisriigis mõistetud karistuse tunnustamist, uue ELi määruse rakendamist ning Euroopa vahistamismääruse menetlust. Muudatustega väheneb riigiasutuste töökoormus, inimeste ega ettevõtete halduskoormus ei suurene.
Teises ELi liikmesriigis määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide tunnustamise lihtsustamiseks võetakse justiits- ja digiministeeriumilt ära senine tehniline vahendusroll ja Eesti asutused hakkavad teiste riikide asutustega otse suhtlema.
Näiteks saab politsei- ja piirivalveamet edaspidi teise liikmesriigi elanikule Eestis mõistetud trahvi saata otse tema elukohariiki tunnustamiseks ilma ministeeriumi vahenduseta. Lisaks võimaldab see kohtutel teha rutiinseid tunnustamise otsuseid lühema ja lihtsama vormiga, jättes määruse põhjendused kirjutamata. Samuti saadavad kohtud tunnustamise otsused välisriikidele otse, millega jääb ära üks menetluse vaheetapp.
Välisriigis mõistetud karistuste tunnustamise võimalusi laiendatakse, et toetada süüdimõistetute karistuse kandmist nende elukohariigis. Eelnõuga muutuvad senised kohustuslikud keeldumisalused kohtu jaoks valikuliseks, mis võimaldab igal üksikjuhtumil kaaluda, kas tunnustamine on põhjendatud. See avab võimaluse tunnustada ka teises liikmesriigis mõistetud lühiajalisi vangistusi, mille tunnustamisest tuleb kehtiva korra järgi keelduda. Näiteks kui Eesti kodanikule on Soomes mõistetud lühiajaline vangistus, saab ta edaspidi karistust kanda Eestis ning Soome ei pea taotlema isiku tagaotsimist ja loovutamist. Sama kehtib ka vastupidises olukorras.
Samuti saab kohus edaspidi tunnustada selliseid alternatiivseid karistusi (nt käitumiskontrolli), mis ei ole seotud vabadusekaotusega. See on eelkõige oluline koostöös Lätiga, kus käitumiskontroll on iseseisev karistus ja sellised kohtuotsused on Eestis seni jäänud tunnustamata.
Eelnõuga kehtestatakse veel riigisisesed reeglid uue ELi määruse rakendamiseks, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Samuti täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluses ette heidetud puudused. Selleks lisatakse seadusesse ka juba praktikas rakendatud, kuid seni seaduses reguleerimata küsimused, mis puudutavad tähtaegade ületamise tagajärgi, isiku ärakuulamist taotleva riigi poolt, ajutist üleandmist ja kolmandast riigist Eestile välja antud isiku edasi loovutamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 1. juunil algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE).
Eelnõuga viiakse karistusseadustiku keskkonna vastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi täiendatud ja ajakohastatud versiooniga.
Karmistatakse keskkonna vastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude karistusmäärasid. Näiteks tõstetakse keskkonna saastamise, kemikaalide ja jäätmehoolduse käitlemise nõuete rikkumise ning tootmisettevõtte ebaseadusliku töötamise eest ettenähtud karistuse ülemmäärasid, et oleks võimalik karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisatakse ka kuriteod, millega kaasneb eriti raske tagajärg (nn ökotsiid või teise isiku surma põhjustamine).
Keskkonna vastaste süütegude peatükki lisatakse uued kuriteod ja muudetakse või täiendatakse olemasolevaid kuriteokoosseise. Uute kuritegudena lisanduvad näiteks tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga valdkonnas, fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine ebaseaduslik käitlemine jm.
Täiendatakse karistusseadustiku üldosa, et täpsustada keskkonna vastaste süütegude menetlemise ja karistamisega seotud asjaolusid. Näiteks määratakse keskkonna vastaste süütegude peatükis, et keskkonnakaitseloa alusel tegutsemine ei vabasta isikut karistusõiguslikust vastutusest, kui selline luba oli saadud pettuse, sunni, vägivalla või korruptiivse teoga. Vastutusest ei vabasta ka tegutsemine loa alusel, mille väljastamine on ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja -kohustustega.
Täiendatakse ka kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvat loetelu, milles toodud kuritegude uurimisel võib teha jälitustoiminguid. Teatud keskkonna vastaste kuritegude puhul nähakse ette laiendatud konfiskeerimise võimalus.
Jälitustoimingute tegemise võimalus laieneb eelnõu järgi ka näiteks kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumisele ning looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumisele. Laiendatud konfiskeerimise võimalus lisatakse 19 keskkonna vastase ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuriteo juurde. Näiteks on seda võimalik kohaldada puude ja põõsaste ebaseadusliku raie, kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete ja keskkonna saastamise eest.
Ajakohastatakse karistusseadustikus olevate keskkonna vastaste väärtegude karistusmäärad ja -liigid. Karistusmäärasid tõstetakse tuleohu tekitamisel looduses, taimestikku ohustava tegevuse puhul ning loodussaaduste veo, hoiustamise ja töötlemise nõuete rikkumisel. Lisaks nähakse nii väärtegude kui kuritegude puhul ette füüsilistele ja juriidilistele isikutele teataval tegutsemisalal tegutsemiskeelu võimalus. Väärteomenetluses saab sellist keeldu kohaldada üksnes kohus.
Lisatakse uus väärtegu, mis seondub raadamisvabade toodete saaduse ja toote turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumisega. Muudatus suurendab hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kes tegelevad toodete turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimisega ja peavad nüüd määruse kohaselt tagama, et tooted oleksid raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid saadusi nagu veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist valmistatud, samuti toodetele, mille tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on loomi söödetud.
Eelnõu puudutab laia ringi ettevõtjaid, sealhulgas puidu- ja metsatööstust, keemiatööstust, kalandussektorit ja teisi loodusvarade kasutajaid või keskkonnaalastest nõuetest mõjutatud tegevusalade ettevõtteid. Samas ei tekitata eelnõuga nendele ettevõtetele uusi sisulisi kohustusi, vaid täpsustatakse ja karmistatakse kehtivate nõuete rikkumise eest ette nähtud karistusõiguslikku vastutust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 1. juunil algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE).
Eelnõuga sätestatakse alusharidusseaduses kohalikele omavalitsustele antava alusharidusõpetajate tööjõukulude toetuse jaotamise aluseks olevad arvnäitajad. Muudatus tuleneb riigieelarve seaduse muutmisest, mille kohaselt tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2027 kehtetuks senine õiguslik alus, mis võimaldas neid arvnäitajaid kehtestada toetusfondi määruses. Eelnõuga ei muudeta toetuse eesmärki ega seniseid toetuse eraldamise põhimõtteid ning sellega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Juhtivkomisjonis määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 1. juunil võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE).
Eelnõu eesmärk on tõhustada finantspettuste avastamist, väljaselgitamist ja tõkestamist, andes makseteenuse pakkujatele selge õigusliku aluse maksejuhise täitmisest keeldumiseks ning krediidiasutustele õiguse jagada pettuse kahtluse korral vajalikku teavet teiste krediidiasutuste, PPA ning RIA-ga.
Kehtiv õigus ei võimalda finantspettuste kahtluse korral piisavalt kiiresti ja tõhusalt sekkuda, kuna maksejuhise täitmisest keeldumise õigus on kitsalt piiritletud. Samuti ei sisalda kehtiv õigus selgeid aluseid vajaliku ja õigeaegse info jagamiseks ning seeläbi ei toimi tõhusalt ka erinevate osapoolte omavaheline koostöö.
Üldjuhul töödeldakse makseid reaalajas, mis tähendab, et makse saaja kontole jõuavad need sekunditega. Seetõttu on oluline, et makseteenuse pakkujatel oleks selge õiguslik alus maksejuhise täitmisest keeldumiseks ning väga oluline on andmete vahetamine erinevate osapoolte vahel.
Eelnõu lähtub samast eesmärgist ning loob riigisiseses õiguses vajalikud õiguslikud alused, mis aitavad pettusi tõhusamalt avastada, välja selgitada ja tõkestada. Eesmärk on võimaldada selliste meetmete rakendamist teatud ulatuses juba enne, kui hakkab kehtima uus ELi makseteenuste määrus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Kultuurikomisjoni 1. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (938 OE).
Otsuse eelnõu näeb ette nimetada Riigikogu liige Evelin Poolamets Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. Otsus tuleneb senise nõukogu liikme Varro Vooglaiu lahkumisest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kestavad viis aastat. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 1. juunil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (939 SE).
Eelnõu näeb ette muuta 1. juuni lastepäevaks ja riigipühaks, et anda lastega peredele vaba päev üheskoos tähistamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 1. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused“ eelnõu (940 OE).
Eelnõu teeb ettepaneku kehtestada kuni 19-aastaste isikute töötasule sotsiaalmaksu erimääraks 20%. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Madis Timpsoni, Mart Helme, Toomas Uibo, Madis Kallase, Peeter Ernitsa ja Lea Danilson-Järgi 2. juunil algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (941 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse notari tasusid, mida ei ole aastaid muudetud, ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu. Kokkuvõtvalt vaadatakse eelnõus üle terve notari tasude süsteem, suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid.
Kuna tasumäärad on aastaid jäänud ajakohastamata, on paljudel notaritel juba praegu keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Eeskätt puudutab see piirkondi, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Kui notariameti pidamine ei ole majanduslikult piisavalt jätkusuutlik, muutub keeruliseks ka uute notarite leidmine ametist lahkujate asemele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 2. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (942 SE).
Eelnõu näeb ette muuta läbipaistvaks esinduskulude maksmine Vabariigi Valitsuse liikmetele ning luua kontrolli võimalus esinduskulude eesmärgipärase kasutamise osas. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 2. juunil algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (943 SE).
Eelnõu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele ametipalga maksmist sidudes selle parlamenditöös osalemine töötasu ja hüvitiste maksmisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks kollektiivset pöördumist
Menetlusse võeti Leo Filippovi algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame metsade püsimist tagavat seadust – mets on pärandamiseks!“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Menetlusse võeti Christofer Ufferti algatatud kollektiivne pöördumine „Kehtestame 32-tunnise töönädala palgataset langetamata“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
