Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 10 eelnõu.

Valitsuse 17. aprillil algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE).

Eelnõu muudab kogumispensionide nii II kui III samba väljamaksete tegemist puudutavat regulatsiooni.

II sammas on osa riiklikust pensionikindlustuse süsteemist. Kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, makstakse talle II sambast raha välja eluaegse pensionina. Selleks tuleb sõlmida elukindlustusseltsiga pensionileping. Erandjuhtudel, kui raha on kogutud vähem, tehakse väljamakseid otse pensionifondidest – fondipensionina või ühekordse väljamaksena.

Laiendatakse pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Valikusse tekib investeerimisriskiga pensionileping.

Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.

Osakuomanikele, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha (alla 50-kordse rahvapensioni määra, so praegu 8 797 eurot), tekib fondipensioni kõrvale valikusse tähtajalisena sõlmitav pensionileping.

Kolmanda sambaga kindlustuslepingute osas antakse osapooltele lepingu sõlmimisel õigus kokku leppida, et väljamakseid ei hakata tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud pensioniikka, mis on sellel puhul 55 eluaastat.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, milles käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.

Uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist puudutavate muudatuste jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2018 ja direktiivi ülevõtmist puudutavad muudatused 21. mail 2018. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 17. aprillil algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (428 SE).

Eelnõu suurendab väärtpabereid hoidvate keskdepositooriumite vahelist konkurentsi. Keskdepositoorium on asutus, kes peab väärtpaberiomanike registrit ja arveldab väärtpaberi tehinguid. Keskdepositooriumite vaheline konkurents suureneb, sest eelnõu avardab Eesti aktsiaseltsidel võimalusi registreerida oma aktsiad Eesti keskdepositooriumi (Eesti Väärtpaberikeskus AS) asemel ka mõnes teises Eestis teenuseid osutavas keskdepositooriumis.  Muudatused tulenevad ELi keskdepositooriumite määrusest (CSDR-määrus).

Eelnõuga tõstetakse nn prospektivaba künnis seniselt 100 000 eurolt ühe miljoni euroni. See tähendab, et kui kapitali kaasatakse alla ühe miljoni euro, siis ei ole prospekti koostamine kohustuslik.

II ja III samba osakud viiakse kokku ühele kontole – pensionikontole. Täna on III samba osakute üle arvestust peetud tavalisel väärtpaberikontol ja II samba osakute üle eraldi pensionikontol.

Eelnõu soodustab välisriigi kodanike võimalusi Eestisse investeerida ja siin ettevõtlusega tegeleda. Selleks võimaldatakse nende poolt Eestis registreeritud aktsiaseltsidel ja osaühingutel avada väärtpaberikonto aktsiate või osade hoidmiseks keskdepositooriumis panga vahenduseta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 17. aprillil algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Ülevõtmisaeg on 23. veebruar 2018. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.

Esmakordselt reguleeritakse kindlustustoote väljatöötamist ja turule toomist ning vastava protsessi kirja panemist sise-eeskirjades. Eelnõu täiendab kindlustustoodete, mida müüakse koos teise toote või teenusega, müüginõuete regulatsiooni läbipaistvust ja tõstab kliendi teadlikkust. Eelnõu täiendab kliendile kindlustuse kohta esitatava teabe sisule esitatavaid nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 17. aprillil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (430 SE).

Seletuskirjas märgitakse, et 2014. aasta kevadel käivitas USA seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas operatsiooni Atlantic Resolve, millega suurendati oluliselt USA sõjalist kohalolu kõikides NATO idapoolsetes liikmesriikides, sealhulgas Eestis.

Tunamullu sõlmiti Eesti ja USA vaheline Kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkulepe, mis asendatakse nüüd uue ja üksikasjalikumaga. Uues kokkuleppes reguleeritakse USA relvajõudude, nende liikmete ülalpeetavate ja lepinglaste staatust, maksuvabastusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure, kriminaaljurisdiktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel jpm. Tõhus õiguslik alus loob parimad eeldused USA vägede kohaolekule Eestis. Nii kohaloleku üle otsustajatel kui ka relvajõududel endil on kindlam ja lihtsam saata oma üksusi riiki, kus on toimiv kord praktiliste küsimuste lahendamiseks. Kokkuleppele kirjutasid alla kaitseminister ja USA suursaadik 17. jaanuaril 2017 Tallinnas.

Pärast allakirjutamist on vaja kokkulepe Riigikogus ratifitseerida, sest selle rakendamiseks on vaja muuta käibemaksuseadust ja riigikaitseseadust.

Kokkulepe jõustub hilisema sellise noodi kuupäeval, millega pooled on saatnud teineteisele teate kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta. Eestis tähendab menetluse lõpetamine ratifitseerimist. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 17. aprillil algatatud käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seaduse (Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe rakendamine) eelnõu (431 SE).

Eelnõu muudab käibemaksuseadust ja riigikaitseseadust. Käibemaksuseaduse muudatusega täiendatakse loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis, kui see on ettenähtud rahvusvahelises lepingus. Loetellu lisatakse välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja, kellele kohaldub vastavalt Eesti Vabariigi ja Ameerika ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppele maksuvabastus isiklikuks otstarbeks vajalike asjade importimisel.

Riigikaitseseaduse muudatuse kohaselt on võimalik välisriigi relvajõududele teenust osutatava lepingupartneri töötajale anda Eestisse saabumise luba samadel alusel kui välisriigi relvajõududega seotud isikule.

Eelnõu toetab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni raames tehtavat kaitsekoostööd ning soodustab kollektiivse enesekaitse põhimõtte raames Eestisse liitlasriikide relvajõudude saabumist ja siin pikaajalist viibimist. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. juulil 2017. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 17. aprillil algatatud maavalitsuse tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (432 SE).

Valitsus on otsustanud lõpetada maavalitsuste tegevuse 2018. aasta 1. jaanuarist. Eelnõuga antakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks. Ühistranspordi ja maakonna arendustegevuse ülesannete maavalitsustelt üleandmine on käsitletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise eelnõus. Maavalitsuse ja maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande seaduses ja teistes vastava valdkonna seadustes muudetakse Sotsiaalministeeriumi esitatava eraldi eelnõuga. Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Seaduse üldine jõustumise aeg on 2018. aasta 1. jaanuar. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 17. aprillil algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (433 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetes ning koostöö korralduses. Eelnõu näeb ette alused kohaliku omavalitsuse üksuste koostööks võimaldamaks moodustada ühisasutusi, samuti on mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksustel õigus moodustada piirkondlikke liite maakondlike liitude asemel.

Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesandeks kavandada ühiselt maakonna arengut. Eelnõuga antakse senised maavalitsuste ülesanded ühistranspordi korraldamisel üle maanteeametile võimalusega anda piirkondlik ühistranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi moodustatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele. Eelnõu ei käsitle kohaliku omavalitsuse üksuste rahastamissüsteemi muudatusi ja täiendavate ülesannete üleandmist, samuti maavalitsuste kaotamisega seotud tegevusi laiemalt.

Kohalike omavalitsuste koostöö suurendamiseks nähakse eelnõuga ette, et oma ülesannete täitmiseks võivad vallad ja linnad moodustada ühisameteid (ühine ametiasutus) ja ühisasutusi (ühine hallatav asutus). Ühisameti ametnikud ja ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud asutust ülesannet täitma. Ühisameti ja ühisasutuse tegevuses osalevad kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud kinnitavad asutuse põhimääruse. Ühisameti ja ühisasutuse juhtimiseks moodustatakse volikogude esindajatest ja ekspertidest alaline nõukogu. Ühisametina on võimalik luua näiteks menetlusteenistus (korrakaitseüksus) ja ühisasutusena kunstikool (huvikool).

Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanneteks alates 2018. aasta 1. jaanuarist kavandada ühiselt maakonna arengut. Senini maavanema vastutusalas olnud maakonna arengustrateegia on aluseks maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühisele arengu suunamisele, näiteks investeeringute kavandamisele. Maakonna arengustrateegia koostab vähemalt neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse üksuse määratud koostööorgan (näiteks maakonna või piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit, maakondlik arenduskeskus) ja selles tuleb arvestada riigi valdkondlike arengukavadega ning maakonnaplaneeringuga.

Tehakse ka muid haldusreformi elluviimisega seotud muudatusi ja täpsustatakse mõisteid.

 Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud peamiselt 2018. aasta 1. jaanuar. Haldusreformi elluviimisega seotud muudatused jõustuvad osaliselt päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist ning osaliselt kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 17. aprillil algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu (434 SE).

Muudatustega kõrvaldatakse õiguslik vaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetatakse vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.

Möödunud aastal lõppesid Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (edaspidi ORAS) sätestatud tähtajad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimingute lõpule viimiseks ja kompensatsiooni määramiseks, ent aasta lõpuks jäid siiski rahuldamata ligikaudu 400 isiku restitutsiooninõuded, millest pooltel juhtudel ei saa kohalikud omavalitsused nõuete edasiseks menetlemiseks seada uusi tähtaegu.

Eelnõuga kavandatakse abinõud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise protsessi jätkamiseks ja kiireks lõpetamiseks. Eelnõu kohaselt saavad kohalikud omavalitsused täiendava volituse jätkata ka nende nõuete menetlemist, mida ei olnud võimalik õigustatud isikutest mitte olenevail põhjustel lõpule viia kehtivateks tähtpäevadeks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 17. aprilli esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti liitumiseks Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskusega” eelnõu (435 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek liituda 2017. aasta 1. juuniks Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskusega. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 18. aprillil algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seadus eelnõu (436 SE).

Eelnõu näeb ette loobuda Vabariigi Presidendi puhkuse regulatsioonist, mille järele puudub eluline vajadus ning mis ei sobi kokku riigipea staatusega. Seletuskirjas märgitakse, et regulatsioon on kehtinud enam kui 20 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole ükski riigipea puhkust vormistanud. See osutab Vabariigi Presidendi puhkust käsitlevate sätete ebavajalikkusele. Eelnõu viib riigipea tegevust reguleerivad õigusaktid kooskõlla nii tegeliku olukorra kui ka tänapäevase digitaalse maailma võimalustega, milles Vabariigi President saab täita oma ülesandeid igal ajal ja igal pool. Enesekorraldusõigusele tuginedes on Vabariigi Presidendil võimalik näha endale ette perioodid puhkamiseks, seda Vabariigi Presidendi ametitegevusest tingitud kohustuste ja neist tingitud võimaluste piires. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside