Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.

Valitsuse 28. mail algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE).

Eelnõuga muudetakse keskkonnatasude seaduses (KeTS) põlevkivi kaevandamisõigus tasu arvestamise põhimõtteid. Põlevkivi kui riigile kuuluva energeetilise maavara tasustamisel lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist ja põlevkivist toodetavast lisandväärtusest. Sellest lähtuvalt kehtestatakse KeTSi muudatustega põlevkivile uus kaevandamisõiguse tasu ülemmäär ning põlevkivi tasumäära kujunemise alused lähtuvalt sellest loodavast väärtusest.

Eelnõu soovitakse menetleda kiireloomulisena, et uus põlevkivi tasustamissüsteem saaks jõustuda alates 2019. aasta 1. jaanuarist ja et seda saaks menetleda koos riigi eelarvestrateegiaga 2019–2022 ning võtta see aluseks juba 2019. a riigieelarve seaduse koostamisel. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (644 SE).

Nagoya protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides.

Riigisisesed normid protokolli rakendamiseks on olemas. Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Need kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Tänaseks on protokollil 105 osalist. Euroopa Liit kiitis protokolli 2014. aastal, Eesti võttis vastavad õigusnormid üle 2017. aastal jõustunud looduskaitseseadusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud veeseaduse eelnõu (643 SE).

Eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse korrastamise raames, samas soovitakse seadusesse sisse viia mõningad sisulised muudatused. Näiteks on kavandatud muudatused veelubade andmisel ja veekeskkonna jaoks piiratud ohuga tegevuse registreerimisel, mis vähendavad paberimajandust ning kiirendavad otsuste vastuvõtmist.

Praktikas on ilmnenud, et mitmed tegevused ei ole veekeskkonnale sedavõrd ohtlikud, et nende tegemiseks oleks vaja veeluba. Samas on keskkonnaametil vaja sellist tegevust suunata, et vältida nende kumuleeruvat mõju veekeskkonnale. Sellised väiksema mõjuga tegevused tuleb edaspidi veeloa taotlemise asemel registreerida Keskkonnaametis. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse 5-100 kuupmeetri tahkete ainete või maasoojussüsteemi paigutamine.

Täpsustatakse veekogu mõistet. Veekoguna ei käsitleta kalakasvanduse tiike või basseine, sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil rajatud sarnaseid ehitisi. Sellistel rajatistel ei ole kaitsevööndeid, kuid endiselt kehtivad neile üldised veekaitsenõuded.

Mereuuringuteks sätestatakse välisriigi laevadele uuringulubade andmise regulatsioon. See on vajalik, sest hetkel kohaldab välisministeerium selliste lubade taotlemisele ÜRO mereõiguse konventsiooni sätteid, mis on väga üldsõnalised. Edaspidi annab lubasid Keskkonnaministeerium.

Sotsiaalministeeriumi ettepanekul tuuakse eelnõusse rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted. Ühtse regulatsiooni alla koondatakse ka seni eraldi seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded.

Eelnõus on täpsustatud riikliku järelevalvega seotud sätteid ja ajakohastatud väärteokoosseise. Näiteks suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid, mis kasvab praeguselt maksimaalmääralt 32 000 eurolt 400 000 euroni. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (642 SE).

Eelnõuga tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav EL direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.

Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõppe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.

Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus, kuna erisuseks puudub põhjus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE).

Eelnõuga tõhustatakse järelevalvet töövahendusteenust osutavatele ja renditööjõudu vahendavatele ettevõtjatele seatud teenuse osutamise nõude ja piirangute täitmise üle. Kehtiva seaduse alusel teeb järelevalvet ettevõtja üle Sotsiaalministeerium. Eelnõu järgi teeb edaspidi ettevõtjale seaduses seatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon.

Eelnõuga muudetakse veel viit seadust: soolise võrdõiguslikkuse seadust, töölepingu seadust, töötervishoiu ja tööohutuse seadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust.  Kuue seaduse muudatused on koondatud ühte eelnõusse, sest mitu muudatust on omavahel seotud või on sarnased. Peamiselt puudutavad muudatused töövahendusega tegelemist ja renditööjõu vahendamist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varasemalt üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda.

Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. mail algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE).

Eelnõu lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.

Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS” toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.

Eelnõu kohaselt tasutakse igal aastal 65 euro suurust riigilõivu edaspidi kord aastas ja nimetuspõhiselt. Muid lõive ei lisandu. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse igal aastal riigilõivu kaks korda aastas ja turustatud koguse põhiselt. Lisaks kaovad eelnõu järgi lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks. Maksukoormus jääb seejuures samale tasemele. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eesti Vabaerakonna 28. mail esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (638 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Andres Herkeli asemel Artur Talvik. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside