Keskkonnakomisjoni 6. märtsil algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), millega sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse probleemid selle praktikas rakendamisel. Muudatus aitab eelkõige kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel.

Eelnõu lahendab ära õigusliku segaduse, millele on viidanud Õiguskantsler, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui eluruume.

Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste üksuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.

Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnamüra on üheks komponendiks, mis mängib elukeskkonna kujundamisel määratavat rolli. Euroopa Keskkonnaameti andmetel  on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud. Seletuskirjas märgitakse veel, et hinnanguliselt on 196 400 inimest Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada seda, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas muudatused nelja alatise komisjoni koosseisus

Riigikogu juhatus kinnitas Lauri Laatsi lahkumise majanduskomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale ning Aleksei Jevgrafovi lahkumise maaelukomisjoni liikme kohalt ja asumise majanduskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside