Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu.

Valitsuse 12. juunil algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE).

Eelnõuga muudetakse vaenu õhutamise karistusõiguslikku regulatsiooni, et kaitsta ühiskonda vaenu õhutamise ja vaenukuritegude kõige raskemate vormide eest, tagades sealjuures tasakaalu väljendusvabaduse ning teiste põhiõiguste kaitse vahel.

Eelnõu kohaselt on tulevikus kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele isikute rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse alusel viisil, mis annab aluse karta üleskutsele järgnevat vägivallategu või mis võib oluliselt ohustada ühiskonna turvalisust.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu eesmärgiks viia Eesti karistusõigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusest tulenevate ja muude rahvusvaheliste kohustustega vaenu õhutamise ja vaenumotiivil toime pandud süütegude karistamise osas. ELi raamotsuse ülevõtmise tähtaeg oli 2010. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. juunil algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE).

Eelnõu sätestab täiendava aluse üldhariduskoolist õpilase väljaarvamiseks, samuti sätestatakse seaduse tasemel alused õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks.

Eelnõu järgi saab üldhariduskooli nimekirjast õpilase välja arvata ka alusel, kui õpilasel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui on teada, et õpilane viibib Eestis ning vanem on esitanud kinnituse õpingute jätkamiseks selles koolis. Analoogne alus sisaldub ka õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks.

Eelnõuga nähakse tervikuna ette õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamise alused, mis seni sisalduvad peamiselt kooli nõukogu kehtestatud õppekorralduseeskirjas. Alused on sarnased õpilase üldhariduskoolist väljaarvamise alustega (nt lõputunnistuse väljastamisel, vanema taotlusel, rikub korduvalt kodukorda jm). Eelnõu järgi kehtestatakse tervikloeteluna ka lapse koolieelsest lasteasutusest väljaarvamise alused (nt vanema taotlusel, koolikohustuse täitma asumisel jm). Kehtiva korra järgi kehtestab laste lasteaeda vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise korra valla- või linnavalitsus.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõu seadusena vastuvõtmine ei too kaasa kulusid, samuti olulisi täiendavaid tegevusi. Eelkõige on vaja lahendada küsimus näiteks Ukrainast Eestisse saabunud isikute osas, kui laps on kantud kooli või lasteaia nimekirja, aga õppe- ja kasvatustegevuses ei osale näiteks põhjusel, et pere on riigist lahkunud ja vanem ei ole kooli või lasteaeda sellest teavitanud. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu liikmete Mart Helme ja Rain Epleri 12. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE).

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse l. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Varro Vooglaiu 12. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE).

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse l. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rain Epleri 12. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE).

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse l. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikme Martin Helme 12. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE).

Muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Evelin Poolametsa ja Rain Epleri 12. juunil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE).

Eelnõuga langetatakse mootorivedelgaasi aktsiisi. Seletuskirjas märgitakse, et energia jaehinna alla surumine aitab kaasa elanike toimetuleku ning ostujõu säilimisele, hoiab meie ettevõtete konkurentsivõimet ning vähendab tööpuuduse kasvu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri 12. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE). 

Muudetakse käibemaksuseaduse §15 löiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Mart Helme ja Martin Helme 13. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE).

Muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu 13. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE). 

Muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnas, Alar Lanemani 13. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE).

Muudetakse käibemaksuseaduse §15 löiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Ants Froschi 13. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE). 

Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse l. aprillil 2023.a. jõustunud redaktsiooni. Muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon. 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]