Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu.

Valitsuse 4. aprillil algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu (576 SE).

Eelnõuga tehakse karistusseadustikus muudatused, mis on ajendatud Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. 

Eelnõu eesmärgiks on tagada, et Eesti territooriumilt või Eestiga tihedalt seotud isikute poolt ei toetataks agressiooniakti. Seeläbi on eesmärgiks toetada rahu taastamist ja rahvusvahelist julgeolekut. Samuti on eelnõu eesmärgiks, et Eesti õiguskord ning Eesti inimeste õigushüved oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest. Selliseks vaenutegevuseks võivad olla nii üleskutsed vägivallale kui ka provokatiivsed sümbolite kasutamised. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 4. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pöördumatult Venemaa gaasi kasutamise lõpetamiseks” eelnõu (566 OE).

Eelnõu kohaselt peaks valitsus langetama otsuse hiljemalt aasta lõpuks, kui ei kehtestata ELi ühist sõjasanktsiooni Venemaale varem, lõpetama pöördumatult Venemaa gaasi kasutamise Eestis. Selleks on vajalik valitsusel välja töötada tegevuskava, mis hõlmaks nii LNG terminali rajamist kui alternatiivsete energiavarustuse võimaluste pakkumist tarbijatele, eriti tööstustarbijatele, pidades silmas näiteks biometaanile ülemineku suuremat toetamist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks Vene Föderatsioonile seoses agressioonisõjaga Ukraina vastu“ eelnõu (567 OE).

Eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada viivitamatult valitsuse poolt rahvuslik sanktsioon Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele maismaa transpordivedudele ning samuti Eesti sadamate kasutamisele Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele laevatranspordivedudele.

Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda meie regiooni Euroopa Liidu riikidelt sama sisuga rahvuslike sanktsioonide kehtestamist ja valitsusel näha 2022. aasta lisaeelarves vajadusel ette mõistlikus ulatuses vahendid sanktsioonist tulenevate võimalike majanduslike probleemide leevendamiseks Eesti ettevõtjatele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE).

Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat. Keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.

Kehtiva seaduse alusel on äärmiselt raske leida ja karistada neid isikuid, kes veebikeskkonnas või muude kaugmüügi vahendite kaudu nimetatud mahutites F-gaase pakuvad. Ebaseadusliku turu piiramiseks on vaja rakendada tõhusamaid järelevalvemeetmeid ja mõjuvamaid karistusmäärasid.

Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse teha kontrolltehinguid, mis annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.

Eelnõuga tõstetakse ka karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad juriidilisi isikuid. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Trahvimäärade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad.

Tööstusheite seaduses tõstetakse samuti juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.

Muudatused välisõhku ja müra reguleerivates sätetes tulenevad seaduse rakendamisel tekkinud praktilisest vajadusest. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (569 SE).

Eelnõuga ühildatakse senised killustunud andmekogud, et tagada senise tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri andmete ühtne haldamine uue infosüsteemi kaudu. Sisuliselt liidetakse olemuslikult üksteisega põimunud registrid üheks tervishoiukorralduse infosüsteemiks.

Lisaks nähakse ette tervishoiutöötajate digitaalse registreerimise võimalus. Tervishoiutöötajate digitaalne registreerimine hakkab toimuma Eesti isikukoodi alusel Terviseameti iseteenindusportaali kaudu. Kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed sisalduvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei pea Terviseametile täiendavaid tõendeid esitama, tervishoiutöötajana registreerimine otsus tehakse automaatselt. Praegu tuleb lisaks taotlusele esitada haridust tõendavaid dokumente paberil või fotokoopiana. Inimestele, kellel Eesti isikukoodi ei ole, jääb registreerimisprotsess võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seadusega samaks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE).

Eelnõuga lisatakse seaduse alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide hulka ka ELi tagasipöördumistunnistus.

ELi tagasipöördumistunnistus väljastatakse kolmandas riigis või ELis olevale esindamata liikmesriigi kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav või näiteks ka reisil sündinud lapsele. Esindamata on inimene juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimalik konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda.

ELi tagasipöördumistunnistuse väljastamine on ette nähtud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Siiani on ELi Nõukogu otsust rakendatud välisministeeriumi põhimääruse ja sellele tugineva välisministri käskkirja alusel.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega. Samuti kaasajastatakse PPA toimingutega seotud riigilõivusid puudutavat regulatsiooni ja diferentseeritakse PPA teenindustes, posti või e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas esitatavate taotluste eest võetavate riigilõivude määrasid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE).

Muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest. Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus, kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid.

Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu (572 SE).

Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023.

Muudatuse kohaselt hakkab Kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub Kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas asub haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse ka riigisisestele partneritele (nt PPA, Transpordiamet). Kuigi merepääste jääb jätkuvalt PPA ülesandeks (st PPA juhib seda), osaleb Kaitsevägi merel otsingu- ja päästetöödel üleantavate laevadega. Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse Kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.

Reformi eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. PPA laevade konsolideerimine Kaitseväe koosseisu tagab tänaste laevadega parema riigikaitseliste ülesannete täitmise nii rahuajal kui ohuolukorras. Ohuolukorra ajal on üleantavatel laevadel nii julgeoleku- kui tsiviilroll. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE).

Eelnõu näeb ette asendada senised süüteoennetuse nõukogu, lastekaitse nõukogu ja uimastiennetuse kolm valitsuskomisjoni valdkondade ülese ennetusnõukoguga ja sätestatakse uuesti selle ülesanded.

Vajadus koordineerimise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurss läheb ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse.

Ühistegevuse eesmärk on korrastada valdkonna korraldust ja rahastust. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguse kolme valitsuskomisjoni liikmed on samad ministrid ja asutuste juhid, kuid kohtumised on üldjuhul toimunud ilma ühistegevust planeerimata. Valitsuskomisjonide liitmine parandab koostööd ja vähendab asjatut töökoormust ja ajakulu.

Ennetusnõukogu koosseisu, juhtimise ja töökorra kehtestab valitsus määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 4. aprillil algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu (574 SE).

Eelnõuga suurendatakse kohtumenetluse avalikkust ja kohtupraktika kättesaadavust, tagades samal ajal süütuse presumptsioon ja juurdepääsupiiranguga andmete, aga ka füüsilisest isikust menetlusosalise eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse.

Edaspidi avalikustatakse Riigi Teatajas avalikult teatavaks tehtud kohtuotsused kohe märkega „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, muutub vastav märge automaatselt. Praegu on tagatud avalikkuse juurdepääs vaid jõustunud kohtulahenditele, tühistatud ja jõustumata kohtulahenditele juurde ei pääse.

Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluse seadustikes täiendatakse arvutivõrgus avalikustamisele kuuluvate määruste loetelu. Avalikustamisele kuuluvad ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi asjades ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, maaparandussüsteemi eesvoolu ja tehnorajatise talumise asjades tehtud määrused. Lisaks ringkonnakohtu ja Riigikohtu hagita menetlust lõpetavatele määrustele tuleb avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend.

Lisaks saavad menetlusvälised isikud taotleda kohtutoimikuga tutvumist tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Edaspidi eeldatakse ajakirjanduslikul eesmärgil toimikuga tutvumise puhul õigustatud huvi, kuid kohus võib nõuda huvi põhjendamist.

Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega isikule, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse. Juhtivkomisjoniks määrati

Valitsuse 4. aprillil algatatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu (575 SE).

Eelnõu näeb ette muuta füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks.

Kehtestatakse uus seadus, millega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetlus algatatakse tulevikus maksejõuetusavaldusega, mis võib kasvada üle nii pankrotimenetluseks, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetluseks. Samuti muutub võlgniku nõustamise süsteem. Edaspidi hakkab võlgnikku algusest lõpuni nõustama ja abistama usaldusisik. Usaldusisikuks saab vastava eksami läbimisel. Konkreetses menetluses määrab usaldusisiku kohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juures peetavast usaldusisikute nimekirjast. Lisaks reguleeritakse saneerimismenetluse saneerimisnõustaja kutse andmist.

Lisaks antakse pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto. Kehtiva korra kohaselt tohib haldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks ei ole ebatavaline, et võlgniku konto pankroti väljakuulutamisel suletakse, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside