Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 16. mail algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE).

Eelnõu näeb ette viia seadus kooskõlla ELi direktiiviga, mis käsitleb karistusandmete vahetamist kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kriminaalkaristuste kohta.

Muudatustega tõhustatakse teabe vahetamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning reguleeritakse karistusandmete vahetamist isikute kohta, kes ei ole ELi kodanikud. Praegu vahetatakse läbi olemasoleva ja toimiva Euroopa karistusregistrite infosüsteemi peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid.

Eelnõu näeb ette võtta kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks kasutusele ühtne kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem. See aitab edaspidi senisest efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik on karistatud kuriteo toimepanemise eest Euroopa Liidu liikmesriigis.

Muudatuste rakendamisega kasvab ka liikmesriikide vaheline teabevahetuse turvalisus seoses andmevahetuse standardiseerimisega, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu (622 SE).

Eelnõu muudatused parandavad kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lihtsustavad lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades, samuti muutub sujuvamaks ELi vastava määruse kohaldamine.

Kohaldatav määrus (Brüssel IIb) on ELi otsekohalduv õigusakt, mis reguleerib kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist.

Eelnõuga pannakse paika, et Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) täidavad keskasutustena kohaldatavas määruses ette nähtud kohustusi. Ministeeriumi vastutada jäävad kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. SKA vastutada jäävad lastekaitsealane rahvusvaheline koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv.

Eelnõuga kaotatakse last puudutavas asjas lapse ärakuulamise vanusepiir ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul ära kuulata vähemalt 10-aastane laps. Kohus võib siiski loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Kui lapsele ei ole antud võimalust olla ära kuulatud, siis ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit kohaldatava määruse alusel tunnustada.

Eelnõuga sätestatakse täpsem kord, kuidas toimub teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamiseks nõusoleku andmise menetlus ning koostöö SKA ja eri asutuste vahel vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Brüssel IIb määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema juurde.

Eelnõuga määratakse Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapseröövi asjades. Kuna lapseröövi juhtumeid on vähe, möödunud aastal viis menetlust, tagab kohtunike spetsialiseerumine lapse tagastamise menetluse lõpuleviimise võimalikult kiiresti.

Lisaks pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Kohtud väljastavad lisaks tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta. Lisaks täpsustatakse Brüssel IIb määruses ettenähtud taotluste ja avalduste esitamise ja vaidlustamise korda. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (623 SE).

Eelnõuga korrastatakse kaitseväeteenistuse sätteid. Eelnõu muudatustega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem järelevalve ja luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside ameti (KRA) ja Kaitseväe poolt määratud arstidele.

Eelnõu näeb ette, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu TISis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata.

Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise järelevalve tõhustamiseks täpsustatakse, et kaitseväeteenistusvälistel inimestel ei ole õigust kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke kasutada, välja arvatud juhul kui see on õigusaktidega lubatud. Samuti keelatakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine ilma Kaitseväe loata.

Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsiooni ning muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asutustel tekib võimalus kutsuda pärast esmase asendusteenistuse läbimist isik uuesti reservasendusteenistusse asutuse või isiku väljaõppes osalemisele või erakorralisse reservasendusteenistusse, mis toimub eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kus asendusteenistuja teeb tööd selle asutuse hüvanguks.

Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimisel igakuist toetust, mille suuruseks on töötasu alammäär, praegu 654 eurot. Reservasendusteenistusel ja erakorralisel reservasendusteenistusel osalemise toetuse hüvitab täies ulatuses reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus. Väljamakseid teeb ka edaspidi KRA.

Eelnõuga korrastatakse samuti tegevväelaste palgatingimusi teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamisel, ressursimahuka koolituse kulu hüvitamist ning lihtsustakse muid tegevväelastega seotud personalitoiminguid. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse, millega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE).

Eelnõuga muudetakse aretusprogrammiga seotud sätted selgemaks, et välistada seaduse kitsas tõlgendamise võimalus. Muudatused tehakse õigusselguse huvides ja on tehnilist laadi, sisuliselt aretusühingutele uusi nõudeid ei lisandu.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva seaduse kitsama tõlgendamise korral võib tekkida väär arusaam, et heaks kiita tohib ka aretusprogrammi, mis sisaldab küll ette nähtud eesmärke ja tegevusi, kuid mille kirjeldused tegelikult ei ole kooskõlas kehtestatud nõuetega. Eelnõus kavandatakse sätted, mis aitavad luua otsese seose aretusprogrammi sisu nõuete, selle heakskiitmisest keeldumise aluste ja muude kehtestatud asjakohaste nõuete vahel. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu (625 SE).

Eelnõuga viiakse sisse muudatused, et tööandja saaks võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel oleva inimesega.

Eelnõu näeb ette, et tööandjal on võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra. Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sellisel juhul jääb töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest. Näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, tööohutuse nõudeid. Muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse.

Seletuskirjas märgitakse, et alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ajutist tööd, ilma et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks, see on nn tööampsude tegemine. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada võlaõigusliku lepingu või töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Lepingu kestus on maksimaalselt kaheksa päeva, lubatud töötamise päevade arv ühes kuus on kaheksa. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 16. mail algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE).

Eelnõuga suurendatakse kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust, jättes detailsed KOV sisemised protseduurid omavalitsuste enda otsustada.

Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks nähes ette kohaliku rahvaküsitluse. Seni oli vaid õigusaktide algatamise õigus. Seadusesse lisatakse võimalus luua ka piirkondlikke esinduskogusid, näiteks kogukonnakogu.

Eelnõu järgi nähakse uudsena ette võimalus anda KOVile seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele KOVile, mis praegu toimub valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu.

Eelnõu järgi tehakse muudatusi KOV volikogu ja valitsuse töö korraldamisel, näiteks valla- ja linnasekretärid vabanevad kohustusest juhtida kantseleid, istungite läbiviimiseks lisatakse selgesõnaline võimalus kasutada elektroonilisi vahendeid.

KOVi volikogu pädevuse ja liikmete osas nähakse ette, et KOV ametnik, kaasa arvatud töötaja, ei saa olla KOV volikogu liige ja tema ametikohustuste täitmise ajaks volikogu liikme volitused peatatakse. Praegune kord näeb ette lõppemise korral. Ka KOVi hallatavate asutuste juhid ei saa samal ajal enam olla volikogu liikmed. Lisaks esimehele võimaldatakse ka aseesimehe koht KOVi volikogu otsusel muuta palgaliseks, vähendatakse koosseisu häälteenamust nõudvaid küsimusi, näiteks esindajate nimetamine KOVi liidu üldkoosolekule, valla- või linnasekretäril on õigus istungitel sõnaõigusega osa võtta ja täpsustatakse volikogu liikme õigust saada teavet. Eelnõu järgi võimaldatakse KOVi volikogu määrusega seada minimaalseid põhiõiguste piiranguid, kui need on põhjendatud.

Seaduse muutmisega täpsustakse norme, mis on praktikas tekitanud tõlgendusraskusi, arvestatakse kohtulahendeid, samuti vähendatakse regulatsioonide mahtu. Kohalike omavalitsuste olemust, ülesandeid, rahastamist ja järelevalvet ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Õiguskomisjoni 17. mail algatatud relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE).

Eelnõuga tehakse relvaseaduses muudatused, millega tagatakse vaid eesti keelt heal tasemel valdavatele välismaalastele relvaloa taotlemise võimalus. Selle saavutamiseks muudetakse relvaloa taotlemisel sooritatav relvaeksam täies mahus vaid eestikeelseks. Samuti täiendatakse relvaseaduses sätestatud relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid. Muu hulgas nähakse ette, et teatud raske kuriteo toimepannud isik ei saaks mitte kunagi taotleda relvaluba. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks kollektiivset pöördumist.

Menetlusse võeti Gete Kauge algatatud kollektiivne pöördumine “Mart Helme Riigikogust välja!” ning edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumise algatajad peavad Mart Helme Riigikogus öeldud seisukohti lubamatuks.

Menetlusse võeti Erakonna Eesti 200 algatatud kollektiivne pöördumine “Suuname Ukraina lapsed õppima eestikeelsesse kooli” ning edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek, et kõik lühiajaliselt või pikemaajaliselt Eestisse elama asuvad lapsed suunatakse eranditult õppima kodulähedasse eestikeelsesse kooli.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside