Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist..

Valitsuse 4. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE).

Eelnõu muudab ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga maksustamise regulatsiooni. Regulatsiooni muudatus puudutab käibemaksukohustuslasi, ehk eelkõige ettevõtete vahelist maatükkide müüki.

Kehtiva korra kohaselt ehitamiseks mõeldud kinnisasja müüki käibemaksuga ei maksustata, välja arvatud juhud, mis seaduses eraldi nimetatud. Muuhulgas on seaduses eraldi nimetatud, et maksustada tuleb ehitiseta, see tähendab ilma hooneta ja rajatiseta, maatüki müüki, millele detailplaneeringuga on antud ehitusõigus.

Eelnõuga muudetakse maksustamisele kuuluva maatüki mõistet ning tuuakse sisse ehitusmaa mõiste. Ehitusmaa mõiste puudutab hooneteta maatükki. Seletuskirjas märgitakse, et kui kehtiva korra kohaselt müüakse maatükki, millel on rajatis, näiteks elektripost, siis selle müüki ei maksustata, välja arvatud juhul, kui ettevõtja soovib seda maksustada ning teavitab sellest maksuhaldurit. Tulevikus tuleb rajatisega maatüki müüki maksustada igal juhul.

Laieneb ka mõiste, milline on see maatükk, mis on kavandatud ehitamiseks. Täna on see detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Nimetatud mõiste katab küll enamuse neid maatükke, millel tulevikus hakatakse ehitama, kuid ei kata kõiki. Seetõttu lisatakse juurde, et ehitusmaana käsitatakse ka hoonestamata maatükke, mis on projekteerimistingimuste, riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille sihtotstarve on elamumaa või ärimaa.

Lisaks kavandatakse pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust välja arvata profiilpleki, ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud. Muudatusettepaneku tegid ettevõtjad ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade nimekirjast arvati välja need tooted, kuna nende osas maksuhalduri ja ettevõtjate andmetel ei ole täheldatud varem maksupettusi. Täna kuuluvad pöördmaksustamisele nt väärismetallid, teatud metalltooted ja metallijäätmed. Pöördmaksustamisel tekib käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Jaanus Karilaidi, Martin Helme, Igor Gräzini, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru, Arno Silla, Peeter Ernitsa, Madis Millingu, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Tarmo Kruusimäe ja Märt Sultsi 23. novembril esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud isikute ning organisatsioonide rehabiliteerimisest“ eelnõu (552 OE).

Eelnõu näeb ette rehabiliteerida kõik isikud ja ühendused, kes olid süüdi mõistetud või represseeritud seoses osalusega Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud ühenduste tegevuses, samuti selle tegevusele kaasaaitamises või toetamises. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Väliskomisjoni 4. detsembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (553 OE).

Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja Andrei Novikov ja nimetada delegatsiooni liikmeks Tiit Terik. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 4. detsembril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (554 SE).

Eelnõu kohaselt on pensionide väljamaksed endiselt maksustatav tulu, kuid ei lähe arvesse maksuvaba tulu vähendamisel.

Tulumaksuseaduse paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4. Täienduse tulemusena töötava pensionäri pensioni, sealhulgas vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni, ei käsitata tuluna maksuvaba tulu suuruse määratlemisel. II sambast ja III sambast tehtavad väljamaksed on endiselt maksustatav tulu, kuid teda ei käsitata sellena üksnes tulumaksuseaduse § 23 tähenduses, maksuvaba tulu suuruse määratlemisel. See välistab juba maksustatud summa teistkordse arvamise tulumaksubaasi hulka. Viide tulumaksuseaduse §-le 41 on selgitav ja rõhutab kehtiva praktika jätkumist – ühekordse väljamakse summalt peetakse tulumaks kinni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Andres Herkeli, Artur Talviku, Krista Aru ja Monika Haukanõmme 4. detsembril algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE).

Eelnõuga soovitakse muuta Riigikogu valimisringkondade moodustamise üldprintsiipi, mille järgi mandaate ringkondades ei jagata mitte vähem kui 8 ja mitte rohkem kui 13. Algatajad soovivad, et valimisringkonnad võiks moodustada Riigikantselei, kuulates ära Vabariigi Valimiskomisjoni arvamuse, mitte hiljem kui nädal pärast valimiste väljakuulutamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (557 SE).

Eelnõu eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis. Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.

Põhiliseks muudatuseks on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuete kohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel vabastuste taotlemist nendest nõuetest. Vabastusi on võimalik anda kindlatele laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, nt Tallinn–Helsingi ja Tallinn–Stockholm liinid. Eestis hakkab laevadele vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.

Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ning jõustus rahvusvaheliselt 8. septembril 2017 aastal. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51% maailma kaubalaevastiku mahust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 4. detsembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE).

Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel (KOV) pakkuda 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks Töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenused, ei jõua.

Eelnõu võimaldab KOV-il saada sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrist (STAR) infot enda piirkonnas elavatest potentsiaalselt tuge vajavatest noortest. KOV-il võimaldatakse leida sellised noored üles, et nendega olukorra selgitamiseks ühendust võtta ning noore inimese soovil ja vajadusel talle abi pakkuda.

Selleks luuakse STAR-i andmeregistrile lisafunktsioon, mis töötleb andmeid erinevatest riiklikest registritest X-tee kaudu ja kuvab KOV-ile andmed tema piirkonnas elavatest noortest, kelle kohta puudub üleriigilistes registrites info.

STAR-i lisafunktsiooni ning juhtumikorraldusmudeli arendamiseks ja testimiseks KOV-des koostatakse KOV-idele toetuse andmise tingimused, mida rahastatakse kuni 2020. aastani Euroopa Sotsiaalfondist. Sellega kaasneb lisaraha vajadus riiklikuks kaasfinantseerimiseks summas 99 000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Aleksander Laane 22. novembril algatatud kollektiivse pöördumise “Patarei merekindlus on ohus” ja edastas selle menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumise autorid teevad ettepaneku renoveerida Patarei merekindlus Eesti Vabariigi, Tallinna linna, erasektori, renoveerimisekspertide ning kodanikuühenduste tihedas koostöös ja kaasates Euroopa Liidu fonde.

Menetlusse võeti veel Meelis Uustali 1. detsembril algatatud kollektiivne pöördumine „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud:
press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside