Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu.

Valitsuse 12. septembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE).

Eelnõuga tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.

Kehtiva korra kohaselt rakendatakse pöördmaksustamist kinnisasjale, mille võõrandamisel on maksukohustuslasel valikuvõimalus kauba maksustamiseks, metallijäätmetele, väärismetallile ja väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära kavandatakse tõsta 16 000 eurolt 40 000 euroni. Meetme eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust. Isikud, kelle maksustatav käive aasta algusest arvates ei ületa piirmäära, ei ole kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena. Isikud, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone, seega nende halduskoormus on väiksem kui käibemaksukohustuslastel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (275 SE).

Eelnõu tugevdab jaeinvestori kaitset ja suurendab nende usaldust kombineeritud kindlustuse investeerimisvõimaluste  ja kindlustusel põhinevate toodete vastu, milleks on näiteks investeerimisfondid, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused.

Uued nõuded on reguleeritud Eli vastavas määruses. Eelnõu tagab määruse siseriikliku rakendamise. ELi määrus on suunatud selliste investeerimistoodete (väljaarvatud pensionitoodete) koostajatele – fondivalitsejad, investeerimisühingud, kindlustusandjad, eriotstarbelised varakogumid, krediidiasutused – ning nende müüjatele ja tootenõustajatele. Samuti reguleeritakse finantsjärelevalve asutuste tegevust.

Uute nõuete kohaselt tuleb koostada põhiteabedokument, mis annab kliendile kokkuvõtliku ülevaate investeerimistoote olemusest, omadustest ja riskiprofiilist ning tootega seotud kuludest. Standardvormis koostatud dokument annab kliendile võimaluse erinevaid tooteid võrrelda. Sellisel viisil investeerimistoodete võrdlemine ning nendest selgema ja arusaadavama ülevaate saamine aitab kaasa kaalutletud ja senisest ratsionaalsemate valikute tegemisele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (277 SE).

Eelnõu kohaselt ratifitseeritakse leping ja selle juurde kuuluv protokoll, millele kahe riigi välisministrid kirjutasid alla möödunud aasta 26. septembril New Yorgis.

Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu 56 riigiga. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD tüüpleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.

Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, näiteks piirab leping riigi õigusi maksustada teise lepingupoole residentide tulu. Samuti ei tohi riik oma kodanikke maksustada soodsamalt kui teise riigi kodanikke. Leping hoiab ära topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõjul.

Eesti-Vietnami leping reguleerib lisaks teabevahetusele ka maksuhaldurite koostööd maksude sissenõudmisel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (278 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Komisjoni direktiivi, et tagada kolmandatest riikidest imporditud rakkude ja kudede vastavus ELi ohutus- ja kvaliteedistandarditele. Eelnõuga täpsustatakse, et uudse ravimi tootmiseks kasutatavate rakkude ja kudedega seotud teave peab olema jälgitav vähemalt seni, kuni see jõuab ravimi tootjani.

Pärast direktiivide rakendumist, peab Ravimiamet registreerima Euroopa Liidu koepangaregistris kõik ettevõtted, kes tegelevad rakkude ja kudede hankimise ning käitlemisega ja kellele on antud vastav tegevusluba, seal hulgas impordisertifikaat.

Rakkude ja kudede käitlemisega tegeleb Eestis praegu üheksa ettevõtjat, kellest kaks tegeleb rakkude ja kudede impordiga kolmandatest riikidest. Käesoleva seaduse jõustumisel tuleb neil kahel ettevõtjal taotleda vastav impordisertifikaat. Uudse ravimi tootja tegevusluba on välja antud ühele ettevõtjale. Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode.

Alates 29. aprillist 2017 antakse kõikidele hangitud ja käideldud rakkudele ja kudedele ning nendest valmistatud toodetele  kordumatu Euroopa kood, mis koosneb annetuse ja toote identifitseerimistunnustest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (279 SE).

Nimetatud konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsioonile on seisuga 3. juuni 2016 alla kirjutanud 47 ja selle ratifitseerinud 41 ENi liikmesriiki. Konventsioon on kõige ulatuslikum rahvusvaheline lepe, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Selleks, et konventsiooniosalised rakendaksid tõhusalt konventsiooni sätteid, kehtestatakse konventsiooniga järelevalvesüsteem. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE).

Eelnõuga tagatakse jätkusuutlik vabakutselise kohtutäituri teenus ka pärast 1. jaanuaril 2017 jõustuvaid tasumuudatusi, millega pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg ning muutuvad väiksemaks kohtutäituri tasud. Jõustuvate seadusemuudatustega võib eeldada kohtutäiturite käibe langust, mis avaldab olulist mõju büroode tegevusele.

Täituriameti jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse kohtutäiturile kõrvaltegevuse võimalus osaühingu majandustegevuse kaudu, milles ta nõuab rahalise kohustuse täitmist nõudes, mille kohta puudub täitedokument. Taoline tegevus sarnaneb inkassoettevõtlusega.  Samuti antakse kohtutäituritele võimalus osutada uut ametiteenust, milleks on juriidilise fakti tuvastamine väljaspool kohtumenetlust. See tähendab, et teenuse tellija saab kohtutäiturit kasutada mingi olukorra või fakti fikseerimiseks –näiteks mingi vara valduse üleandmise fakti või koosolekul kokkulepitu fikseerimiseks. Kohtutäitur ei anna ametiteenuse osutamisel olukorrale õiguslikku hinnangut, vaid kinnitab omapoolse akti väljastamisega, milline oli olukord teatud ajahetkel.

Täitemenetlusregistri kanded muudetakse osaliselt avalikuks. Eelnõu kohaselt ei looda kõigile ligipääsetavat täitemenetlusregistrit, vaid luuakse võimalus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel oleva rakenduse kaudu saada infot, kas isikul on täitemenetlusvõlgnevusi ning kui suur on täitedokumendist tulenev nõue. See loob võimaluse huvitatud isikutele enne lepinguliste suhete loomist veenduda teise poole maksekäitumises. Samuti muutub täitemenetlus varatus nõudes tähtajast sõltuvaks – täitemenetlus sellises majandus- ja kutsetegevuses tekkinud nõudes peatud nelja aastase menetlemisperioodi järel, kui viimase kuue kuu jooksul täiteasjas ühtegi laekumist olnud ei ole. Regulatsioon võimaldab sissenõudjal taotleda täitemenetluse aktiivset jätkamist, kuid sellisel juhul tekib asja menetlenud kohtutäituril õigus küsida sissenõudjalt täitemenetluse jätkamise tasu.

Notariaadiseaduse muudatuse kohaselt saavad notarid õiguse avada büroo ka mõnes muus tööpiirkonnas lisaks sellele tööpiirkonnale, kuhu ta nimetatud on. Täiendava tingimusena peab notar tagama notariteenuse kättesaadavuse piirkonnas, kuhu ta nimetatud on. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud liiklusseaduse, riigilõivuseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (281 SE).

Eelnõuga rakendatakse ELi vastavaid määrusi, mis käsitlevad kahe-, kolme-, ja neljarattaliste sõidukite ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet ning autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid.

Maanteeametile antakse turujärelevalve asutuse õigused. Seega saab Maanteeamet kontrollida, et mitte üksnes liiklusregistris registreeritavad sõidukid, vaid ka muud tüübikinnituse kohustusega sõidukid, mis elanikkonnale turul kättesaadavaks tehakse, omaksid tüübikinnitust. Tüübikinnituse olemasolu on vajalik, et oleks tõendatud, et sõidukid vastavad kehtestatud ohutus- ja keskkonnanõuetele, lisaks võimaldab ELi ühtse tüübikinnituse olemasolu sõidukeid piiranguteta EL-is müüa ja kasutada. Muudatus omab peamist mõju sõidukite turule, mida ei pea liiklusregistris registreerima, nt pisimopeedid.

Eelnõu muudab kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE).

Muudatus näeb ette mahetoodangu märgistamise, et selle kaudu soodustada mahetoidu tarbimist ja mahetooraine laialdasemat kasutamist toitlustuses.

Eelnõu pakub võimaluse näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: üle 20 kuni 50 protsendi toorainest on mahe; üle 50 kuni 80 protsendi toorainest on mahe; üle 80 kuni 100 protsendi toorainest on mahe.

Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest. Toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus.

Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Montenegro ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (283 SE).

Montenegro ühinemist käsitlev Põhja-Atlandi lepingu protokoll reguleerib riigi NATOga ühinemise korraldust. Montenegro ühinemine NATOga suurendab julgeolekut Euro-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba ja rahumeelse Euroopa saavutamisele.

Seletuskirjas märgitakse, et Montenegro koostöö NATOga algas aastal 2003, mil Serbia ja Montenegro liitriik ühines programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Pärast liitriigi lagunemist 2006 seadis Montenegro eesmärgiks NATOga ühinemise. NATO välisministrite kohtumisel 1. detsembril 2015 otsustati kutsuda Montenegro ühinemisläbirääkimistele. Ühinemisprotokolli eelnõu kiideti Põhja-Atlandi nõukogus heaks 22. märtsil 2016. Tegu on NATO viienda laienemisega pärast külma sõja lõppu. Montenegro on osalenud 2010–2014 NATO operatsioonil Afganistanis (ISAF, International Security Assistance Force) ja on praegu seal jätkumissioonil, nõustades ja abistades Afganistani relvajõude ning õpetades neid välja. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Horvaatia Vabariigi Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (284 SE).

Leping kehtestab riigi Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinemise tingimused. Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riigid ühtsete põhireeglite järgi toimivaks siseturuks. Nende reeglitega tagatakse EMPs kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine avatud ja konkurentsile rajatud keskkonnas. EFTAsse kuuluvad tänasel päeval Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits. Šveits ei kuulu rahvahääletuse negatiivse tulemuse tõttu aga EMPsse ning Šveitsi ja ELi suhteid reguleerivad kahepoolsed lepingud.

EMP lepingu alusel on EFTA riikidel võimalik osaleda Euroopa Liidu siseturul, samas säilitades sõltumatuse Euroopa Liidu ühisest põllumajandus- ja kalanduspoliitikast. EMP lepingu järgi kohaldatakse Islandile, Liechtensteinile ja Norrale kogu Euroopa Liidu õigustikku valdkondades, mida EMP lepingus käsitletakse. EMP lepingu osalised on praegu 27 ELi liikmesriiki ning Norra, Island ja Liechtenstein. Horvaatiast sai 1. juulil 2013 Euroopa Liidu 28. liikmesriik. EMP laienemislepingu sõlmimise vajadus tuleneb Horvaatia ühinemislepingust Euroopa Liiduga, mis kirjutati alla 9. detsembril 2012, ja EMP lepingu artiklist 128, mille kohaselt peab iga Euroopa riik, kellest saab Euroopa Liidu liige, taotlema lepinguosaliseks saamist.

Eestis tuleb EMP laienemisleping ratifitseerida, kuna sellega muudetakse EMP lepingut, mis koos Eesti ühinemist EMPga käsitleva laienemislepinguga samuti Riigikogus ratifitseeriti. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 12. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (285 OE).

Eelnõu kohaselt tehakse valitsusele ettepanek maksta riigieelarvest aastatel 2017-2020 põllumajandustootjatele üleminekutoetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavas määruses lubatud maksimaalses määras. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 12. septembril esitatud Riigikogu otsuse ” Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (286 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada erikomisjoni liikmeks Martin Kuke asemele Peep Aru. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 5190 2837
[email protected]