Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve 2. mail esitatud Riigikogu otsuse „Kai Kullerkupu Riigikohtu liikmeks nimetamine“ eelnõu (5 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Kai Kullerkupp Riigikohtu liikmeks alates 1. septembrist 2019.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve kaaskirjas märgitakse, et Kai Kullerkupp on lisaks pikaajalisele teenistusele kohtusüsteemis panustanud märkimisväärselt ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppetöösse, olles aastatel 2001–2015 tsiviilõiguse lektor. Ta on osalenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel. Lisaks on ta avaldanud publikatsioone nii Eesti kui ka välismaa teadusajakirjades. Kullerkupp on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

2005.aastal nimetas Vabariigi President Kai Kullerkupu teise astme kohtunikuks ning ta alustas tööd Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis. 2008. aastal asus Kullerkupp tööle Tartu Ringkonnakohtu kohtunikuna, olles seejuures alates 2013. aastast sealse tsiviilkolleegiumi esimees. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikohtu esimees kuulas Kai Kullerkupu kandidatuuri esitamisel ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse ja Riigikohtu üldkogu seisukoha.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve 2. mail esitatud Riigikogu otsuse eelnõu „Kaupo Paali Riigikohtu liikme ametisse nimetamine“ eelnõu (6 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Kaupo Paal Riigikohtu liikmeks alates 1. septembrist 2019.

Riigikohtu esimees Villu Kõve märgib kaaskirjas, et Kaupo Paal on kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine elu- ja töökogemus võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse. Ta on olnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, vastutades põhiõppes kohustusliku „Asjaõiguse“ õppeaine läbiviimise eest. Koolitajana on ta läbi viinud mitmeid Eesti Õiguskeskuse ja Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna korraldatud kohtunike ja kohtuteenistujate, advokaatide ning prokuröride koolitusi. Paal on avaldanud mitmeid teadusartikleid tsiviilõiguse valdkonnas. Samuti on ta autorina panustanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, asjaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisse.

2007.aastal nimetas Vabariigi President Kaupo Paali esimese astme kohtunikuks ning ta alustas tööd Harju Maakohtus. 2009. aastal asus Paal tööle Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumisse.

Riigikohtu esimees kuulas Kaupo Paali kandidatuuri esitamisel ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse ja Riigikohtu üldkogu seisukoha. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 2. mail algatatud  alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE).

Eelnõu näeb ette alandada alkoholi aktsiisimäärasid, et vähendada kõrgete aktsiisimäärade tõttu väga suureks paisunud piirikaubandust.

Seletuskirjas märgitakse, et kuna kehtivad aktsiisimäärad on ületanud määrade kriitilise punkti ning lokkab piirikaubandus, siis alkoholiaktsiisi aktsiisimäärade alandamine peatab piirikaubanduse ja taastub maksude laekumine riigieelarvesse. Aktsiisimäärade langetamise positiivne mõju riigieelarvele on pikas perspektiivis üle 100 mln, aga arvestades käitumisharjumuste muutmise ajalist nihet on esimesel aastal positiivne mõju eelarvele väiksem, hinnanguliselt 50 mln. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse veel Liis Ellerti 4. aprillil algatatud kollektiivse pöördumise „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile ja sotsiaalkomisjonile.

Pöördumise algatajate ettepaneku kohaselt tuleb 5. generatsiooni tehnoloogia ehk 5G paigaldamine peatada, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale on täielikult uuritud tehnoloogiaärist sõltumatute teadlaste poolt ning on saadud neilt kinnitus, et see tehnoloogia on ohutu nii inimestele kui ka keskkonnale. 

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee 
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Tagasiside