Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Vabariigi Presidendi 1. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse “Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine” eelnõu (582 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Janar Holm riigikontrolöriks alates 8. aprillist 2018.

President märgib kaaskirjas, et praegu sotsiaalministeeriumi tööala asekantslerina töötaval Janar Holmil on ligi 20 aastane juhtimiskogemus. Üheksa aastane töökogemus Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerina ning sellega kaasnenud tihe koostöö teiste ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega on andnud talle väga hea pildi ja arusaamise riigi erinevatest poliitikavaldkondadest ja valitsemisaladest. Janar Holmi isikuomadused, poliitikakujundamise kogemus, tegevus strateegia- ja õigusloomes ning riigieelarve planeerimisel annavad Janar Holmile tugeva baasi riigikontrolöri ülesannete täitmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 5. veebruaril algatatud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (583 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada justiitsministeeriumi ülesannete mahtu seoses vabade õiguselukutsetega nagu notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, patendivolinikud ja vandetõlgid. Kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamine, atesteerimine, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning kantselei iseloomuga ülesanded antakse üle avalik-õiguslikele kutseühendustele. Eelnõu näeb ette luua avalik-õiguslikud juriidilised isikud Patendivolinike Koda ja Vandetõlkide Koda.

Kohtute seaduses muudetakse paindlikumaks kohtunikuameti ühildamist õppetegevusega, võimaldades kohtunikel töötada avalik-õiguslikus ülikoolis õppejõuna. Samuti võimaldatakse kohtunikku üle viia riigiteenistusse ning töötada rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides peale kohtuniku ametikoha ka muudel ametikohtadel. Samal ajal säilitatakse kohtuniku sotsiaalsed tagatised. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 5. veebruaril algatatud konsulaarseaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (584 SE).

Eelnõu võtab üle Euroopa Liidu (EL) nõukogu direktiivi, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides. Direktiivi eesmärk on täpsustada, millal ja kuidas on väljaspool ELi asuvas riigis hättasattunud ELi kodanikel õigus saada abi teiste ELi liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest. Direktiivi rakendamistähtajaks on 1. mai 2018.

Seaduses täpsustatakse, et EL liikmesriigi esindamata kodanikud saavad edaspidi Eesti välisesindusest konsulaarabi Eesti kodanikega samadel tingimustel. Eelnõus määratletakse, kes on esindamata kodanik. Samuti sätestatakse, et hädasolev esindamata kodanik võib esitada konsulaarabi palve Eesti välisesindusele otse, ilma kodakondsusjärgse liikmesriigi taotluseta. Samuti nähakse ette finantsmehhanism rahalise kohustuse hüvitamiseks teisele ELi liikmesriigile Eesti kodanikku hõlmava konsulaarabi juhtumi korral. Juhul, kui ELi liikmesriik annab tagatiseta rahalist abi kolmandas riigis viibivale hädasolevale Eesti kodanikule, peab hädasolija tagatiseta saadud rahalise abi Eesti riigile tagasi maksma 90 päeva jooksul tagasimaksmise nõude saamise kuupäevast.

Lisaks direktiivist tulenevatele nõuetele täiendatakse seadust kahe uue konsulaarteenusega, mida konsulaarametnikud hakkavad välisesindustes osutama inimestele, kellel on vaja taastada isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide kehtivus või kellele on vaja väljastada uued koodid (PIN-ümbrik), samuti hakatakse neid teenuseid pakkuma Eestisse akrediteeritud diplomaatidele, kellel on diplomaatiline isikutunnistus.

Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavate sertifikaatidega seotud toimingud, mida tehakse isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel, muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 5. veebruaril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) eelnõu (585 SE).

Eelnõuga muudetakse seadust, et Eestis saaks kasutusele võtta kõikidele liikmesriikidele kohustusliku Euroopa tagasisaatmise reisidokumendi. Ühtse reisidokumendi kehtestamine lihtsustab Euroopa liimesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike väljasaatmist.

Euroopa tagasisaatmise reisidokumendi suhtes kehtivad kõigis liikmesriikides samad turvaelemendid ja tehniline spetsifikatsioon. Seni on illegaalselt riigis viibijate tagasisaatmiseks kasutatud soovituslikku Euroopa Liidu ühtset reisidokumenti.

Eelnõuga täiendatakse seaduses toodud väljaantavate isikut tõendavate dokumentide loetelu Euroopa tagasisaatmise reisidokumendiga. Selle väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus antakse Politsei- ja Piirivalveametile. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside