Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kollektiivne pöördumine ning tehti muudatus Keskerakonna fraktsiooni koosseisus ja ELAKi koosseisus.

Valitsuse 12. septembril algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE).

Eelnõuga muudetakse jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust, et vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale ja võtta üle vastav ELi vastav direktiiv.

Direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.

Muutmise eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale.

Eelnõu järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab: vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.

Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise nõudeid. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 protsendi ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.

Samuti nähakse ette teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida tarbijaid vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (666 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse vajalikud viited ELi õigusele, muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketile, tuginedes EL-i ÜPP abinõude rakendamiseks vajalikele eeldustele, rakendamise kontrollile ning seirele. Tehakse muudatusi põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse ELi muudetud vastava määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 12. septembril algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE).

Eelnõuga nähakse ette kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte jaoks. Keskne vastaspool (ing k central clearing counterparty, CCP) on isik, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberitehinguid, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.

Eelnõu põhineb ELi vastaval määrusel, mille eesmärk on reguleerida olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustesse ning hoida ära tema raskuste ülekandumist finantssüsteemile. ELis tervikuna on 18. novembri 2021 seisuga kokku 14 keskset vastaspoolt. Eestis täna ühtegi keskset vastaspoolt asutatud ei ole, kuid meie pangad ja teised finantsturuosalised on teiste liikmesriikide kesksete vastaspoolte liikmed ning kliendid. ELi määrus jõustub 12. augustil 2022  ja on otsekohalduv. Määruse sujuvaks rakendamiseks on vaja teha muudatusi siseriiklikus õiguses. Sarnane kriisilahendamise kord pankadele kehtib EL-is alates 1. jaanuarist 2015.

Eelnõu kohaselt määratakse keskse vastaspoole kriisilahendusega tegelevaks asutuseks Finantsinspektsioon. Samuti sätestatakse vajalikud õigused ja kohustused keskse vastaspoole kriisiennetuse ja -lahenduse läbi viimiseks. Eelnõuga antakse Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks ELi määruses nimetatud õigused ja õigus teha asjakohaseid ettekirjutusi ja otsuseid.

Eelnõuga nähakse ette vajadusel riigipoolse sekkumise meetmed. Sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele antakse Rahandusministeeriumile keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ja avaliku finantstoetuse korral.

Samuti reguleeritakse keskse vastaspoole suhtes vastavate nõuete rikkumise korral rakendatavad haldusmeetmed ja väärteokoosseisud. Nt kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumine, maksejõuetusest või tõenäolisest maksejõuetuks jäämisest teatamise kohustuse täitmata jätmine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 13. septembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (668 SE).

Eelnõuga sätestatakse koolilõunale alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 1.50 eurot päevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna alammäära ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse MTÜ Koos rahu eest Eestis algatatud kollektiivne pöördumine “Nõuame, et kehtestatakse koheselt kõikidele müüdavatele toidukaupadele käibemaksu määraks 0%”  ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.

Pöördumises on kirjas, et jätkuvalt elanikkonna sotsiaal- majandusliku olukorra halvenemise peatamiseks nõutakse valitsuselt koheselt reaalsete sammude astumist, mis leevendaksid elanikkonna igapäevaseid toimetuleku raskusi ja kõikidele müüdavatele toidukaupadele kohest käibemaksu määra 0% kehtestamist.

Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini lahkumise Eesti Keskerakonna fraktsiooni koosseisust.

Riigikogu juhatus kinnitas ka Riigikogu liikme Martin Repinski lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]