Menetlusse võeti eelnõu isikuandmete kaitse seaduse rakendamiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Valitsuse 4. juunil algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE).
Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused.
Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.
Samuti ühtlustatakse õiguskaitse- ja julgeolekuasutustes ning kaitseväes isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste piiramise alused õiguskaitseasutusi puudutava direktiiviga. Lisaks reguleeritakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valvatavatel objektidel (nt Kadrioru loss, Toompea loss, Stenbocki maja, ministeeriumite ühishoone jne) külaliste ja teenuse osutajate taustakontrolli tegemist. Selle käigus on inimese kirjalikul nõusolekul PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid näiteks elukoha, karistuste, välispiiri ületuste kohta, samuti tohib PPA töötaja vajadusel küsida täiendavaid andmeid ja vestelda tööandja või õppeasutusega.
Seaduse jõustumisel tuleb uuendada 81 riikliku andmekogu põhimääruseid. Uuenenud isikuandmete regulatsioonide rakendamine toob riigile kaasa kulusid. Hinnanguliselt vajavad nelja ministeeriumi haldusalas andmekogud täiendavaid IT-arendusi kokku 860 000 euro ulatuses seoses logitöötlussüsteemi, andmete kustutamise ja pseudonüümimise funktsionaalsustega, samuti serveriparkide nõuetele vastavusse viimisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 4. juunil algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE).
Eelnõu näeb ette Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise korra muutmise, mille kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 10 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Eelnõu näeb veel ette, et kuluhüvitisi ei kasutata sõiduautode liisingumaksete tasumiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Maaelukomisjoni 4. juunil algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE).
Eelnõu näeb ette jätta erisoodustuse alt välja kulutused, mida tööandja teeb hüvitamaks töötajatele nende tööl käimisega seotud ühistranspordi pileti hind. Erand ei kehti taksoveo kohta. Seletuskirjas märgitakse, et tegu on olulise muudatusega, mis annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused. Kaudselt toetataks eelnõuga tehtav muudatus ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaalkomisjoni 4. juunil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE).
Eelnõu näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2019 on hoolekandeasutustes elavatel inimestel võimalus sama põhimõtte alusel saada abivahendeid soodustusega nagu nendel, kes elavad kodus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 4. juunil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamine ning rikkumismenetlusest nr 2017/2072 selgunud puuduste kõrvaldamine) eelnõu (651 SE).
Eelnõuga soovitakse 1. jaanuarist 2019 ühendada Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et tõhustada riiklikku järelevalvet ja suurendada pakutavate teenuste hulka.
Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja teha muudatused 55 seaduses.
Lisaks täiendatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust, et kõrvaldada elektrituru ja maagaasi vastavate direktiivide ebapiisavast ülevõtmisest tingitud puudujääke Eesti õiguses, mille kohta on Euroopa Komisjon Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust. Avaliku teenistuse seadusesse lisatakse Konkurentsiameti peadirektori ametiaja täiendav piirang. Viieaastast ametiaega saab edaspidi pikendada vaid ühe korra. Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatakse välistus, mille järgi ei ole ministril teenistusliku järelevalve õigust Konkurentsiameti üle, kui see puudutab elektrituruseadusest ja maagaasi seadusest tulenevaid ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 4. juunil algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (652 SE).
Eelnõuga viiakse seadusesse muudatused, mis võimaldavad lapsevanematel senisest oluliselt paindlikumat vanemahüvitise kasutamist. Eelnõuga liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse paindlikud võimalused vanemahüvitise maksmist peatada ja taasalustada vastavalt isiku soovile ning mõlemal vanemal on võimalik saada vanemahüvitist samal ajal kahe kuu ulatuses. Samuti luuakse mitmed erisused lapsevanematele. Muudetakse lapsepuhkuse tingimusi ning laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust. Eelnõu muudatuste eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemis rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]