Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse  kaheksa eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 8. jaanuaril algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seadus (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõu (323 SE).

Eelnõu sätestab huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ministri poliitilistele nõunikele ning piiratakse julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni avalikustamist.

Seaduse täiendamisel tuginetakse avaliku teenistuse seaduse § 7 lõikele 6, mis määratleb ministrite poliitiliste nõunike mõiste ning mis eristab samuti ministrite nõunikke, kes täidavad abistavaid ja nõustavaid ülesandeid.

Huvide deklaratsiooni esindajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO. Selle eesmärk on hõlmata huvide deklaratsiooni esindajate hulka ka ministrite nn poliitilised nõunikud ehk need nõunikud, kes avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 6 alusel täidavad peaministri, ministri jt juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste lõppemiseni ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 8. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE).

Eelnõuga muudetakse kaitseväekohuslastele dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni nii, et  andmete saamine muutub digitaalseks paberkandjal saamise asemel. Eelnõu kohaselt saab esmaseks suhtluskanaliks riigi ja kaitseväekohustuslaste vahel riigikaitsekohustust puudutavates küsimustes riigiportaal eesti.ee.

Selgituses tuuakse esile, et praegu saadetakse 90 protsendil juhtudest dokumendid paberil posti teel või antakse üle allkirja vastu. Praktika näitab, et paljud dokumendid jäävad kätte toimetamata kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja vananenud aadressi andmete tõttu või kaitseväekohustuslase soovimatuse tõttu dokumente ja nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta. Näiteks ei jõudnud 2017. aastal õppekogunemistele saadetud kutsed adressaatideni 21,8 protsendil juhtudest ning 2018. aastal 28 protsendil juhtudest.

Riigiportaali eesti.ee kaudu kaitseväekohustuslasele saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest.

Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 8. veebruaril algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE).

Eelnõuga sätestatakse riigisisene selge õiguslik alus ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Kohus ei ole sellist otsust teinud.

Kuna ükski Euroopa Liidu õiguse säte ei ole kohustanud sõnaselgelt liikmesriike ilma Euroopa Komisjoni otsuseta abi tagasi nõudma, ei olnud riigiabi andjatele ja riigiabi saajatele senini üheselt selge, kas abi tagasinõudmine liikmesriigi asutuse enda algatusel on abi andnud asutuse õigus või kohustus.

Seletuskirjas märgitakse, et 2019. aasta kevadel tehtud otsusega Euroopa Kohus kõrvaldas selle ebaselguse ning kinnitas, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta riigiabi omal algatusel tagasi. Sellistel juhtudel on abi ebaseaduslikkuse juhtude tuvastajaks abi andja ise, kes teeb ka vastava tagasinõude otsuse.

Eelnõusse on lisatud ka muudatus, millega täiendatakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust võimalusega anda erandina riigiabi ka raskustes olevale ettevõtjale. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt riigiabi raskustes olevale ettevõtjale ei anta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 8. veebruaril algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (326 SE).

Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Muudatustega tagatakse kindlustuses suurem koordinatsioon järelevalveasutuste vahel. Eelnõu kohaselt võib Finantsinspektsioon taotleda valdkondlikes küsimustes, näiteks sisemudelite heakskiitmise otsuste tegemisel, abi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuselt (EIOPA). Lisaks tõhustatakse järelevalveasustuste vahelist teavitamist seoses kindlustusandjate piiriülese tegevusega. Finantsinspektsioon võib luua EIOPA-ga koostööplatvormi, et tõhustada teabevahetust ja järelevalveasutuste vahelist koostööd.

Direktiivi kohaselt võtab Euroopa Väärtpaberijärelevalve Asutus (ESMA) teatud juhtudel üle liikmesriikide finantsjärelevalveasutustelt järelevalve teostamise. Eelnõu järgi tuleb aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa taotlus esitada üldjuhul ESMA-le, kelle üle viimane teostab ka järelevalvet, välja arvatud erandi saanud aruandlusteenuse osutajad. Erandi saamise tingimused kehtestatakse komisjoni määruses ning kui isik vastab nendele tingimustele, teostab tema üle järelevalvet riiklik pädev asutus. Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel (EBA) on Euroopa Liidu tasandil juhtiv, koordineeriv ja järelevalveroll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Eelnõuga muudetakse vastavas seaduses viited Euroopa järelevalveasutustele viidetega Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi. Eelnõu järgi määratletakse õiguskantsler riikliku taustaga isikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ja eelnimetatud seaduse tähenduses kohustatud isikud võivad muuhulgas vahetada teavet ka rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seonduvalt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 8. veebruaril algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE).

Seaduse muutmine võimaldab Eesti õigusruumi üle võtta Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ning seda kohaldada.

Eelnõu järgi hakkab meediateenuste seadus reguleerima ka videojagamisplatvorme ja sotsiaalmeediakanaleid. Näiteks puudutab see YouTube’i, Vimeo`t, Dailymotion`it.

Teenuse osutamiseks tuleb esitada majandustegevusteade majandustegevuse registrisse ja teenuse kasutustingimustes määrata ebaseadusliku sisu tõkestamise kord. Eelnõuga kohandatakse seaduse regulatsioon, sealhulgas tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele, näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile vastavaks. See tähendab, et vastava teenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, esitama aruandeid programmi struktuuri kohta, avalikustama omandistruktuuri.

Eelnõuga ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele, näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunesile jt-le, aga ka kodumaistele videolaenutustele, kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks kohustatakse teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid.

Eelnõuga tehakse ka muid muudatusi, näiteks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis peab olema vähemalt 30 protsenti programmikataloogist. Ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur, haridus- ja teadusministeerium määratakse vastutavaks meediapädevuse edendamise eest, pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani, rõhutatakse veelgi meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sõltumatust oma ülesannete täitmisel ja luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused. Muu hulgas pikendatakse saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevani.

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat. Täpne ülevaade Eestis asutatud videojagamisplatvormi pidajatest esialgu puudub, kuid teada on, et siinsed kasutajad eelistavad siiski rahvusvaheliselt tuntud platvorme, millest ükski Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 8. veebruaril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (viisavaide otsuse kohtukaebeõigus) eelnõu (328 SE).

Muudatuse eesmärk on viia Eesti seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadusemuudatus puudutab neid välismaalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse peale. Kuigi Euroopa Liidu õigus kohustab võimaldama kohtulikku kontrolli üksnes Schengeni viisa otsuste suhtes, siis õigusruumi selguse ja ühtsuse eesmärgil on asjakohane laiendada sama süsteemi ka Eesti pikaajalisi viisasid ja viisavaba viibimist puudutavatele otsustele.

Schengeni viisa taotluste suhtes tehtud otsuste vaidlustamisega seotud muudatused tuleb Eesti seadusandlusesse viia tulenevalt Euroopa Kohtu 2017. aasta otsusest, mille kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama negatiivsete viisaotsuste vaidlustamist kohtus.

Praegu on välismaalastel, kes vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse tegi – näiteks politsei- ja piirivalveamet või välisesindus, ning juhul kui vaiet ei rahuldada, on võimalik pöörduda uue vaidega vastavalt kas sise- või välisministeeriumi poole.

Edaspidi on võimalik peale kohustuslikku kaheastmelist vaidemenetlust esitada kaebus halduskohtusse. Muudatus ei anna välismaalasele õigust viisat saada, samuti ei anna kohtule kaebuse esitamine või kohtuistungi korraldamine kaebuse läbivaatamiseks välismaalasele õigust tulla või jääda Eestisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 8. veebruaril esitatud kodakondsuse seaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (329 SE).

Eelnõu näeb ette tühistada ühele osale alaealisena Eesti kodakondsust taotlevatele isikutele kehtestatud põhjendamatud bürokraatlikud takistused, mis muudavad kodakondsuse saamise kuni 18aasta pikkuse ooteajaga protsessiks.

Eelnõu kohaselt hakatakse kodakondsusseaduse § 13 lõikes 41 nimetatud alaealisi kohtlema Eesti kodakondsuse omandamisel sarnaselt teiste alaealisena Eesti kodakondsuse omandanud isikutega ning neile võimaldatakse mitme kodakondsuse omamine täisealiseks saamiseni.

Kodakondsuse seaduse § 3 lg 1 sätestab, et kui isik saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab ta 18-aastaseks saamisest kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 8. veebruaril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE).

Eelnõuga muudetakse seaduse § 51 lõike 1 punkt 2 ja sätestatakse, et kindlustatud isikule makstakse karantiini korral haigushüvitist, välja arvatud juhtudel, kui isiku suhtes on karantiin kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 sätestatud alusel ning seetõttu, et ta keeldus nakkushaiguse diagnoosimisest ja diagnoosimise nõue oli kehtestatud isiku riiki sisenemise eeltingimusena või kohustusena teha seda viivitamatult pärast riiki sisenemist.

Seletuskirjas märgitakse, et vältida ulatuslikumaid piiriülese liikumise piiranguid, on asjakohane kehtestada üldine testimispõhimõte. Seda põhimõtet toetas ka teadusnõukogu. Varasema sellise süsteemi  mitterakendamine  on tulenenud sellest, et ravikindlustuse seadus näeb ette diagnoosimisest keeldumisel haigushüvitisega tasustatava karantiini rakendamise. Samas, kehtiva tagurpidise eneseisolatsiooni süsteemi puhul eneseisolatsioonis oleku eest haigushüvitist ei maksta.

Sellise süsteemi võimaldamine asetab põhirõhu üldise testimise kehtestamisele piiriüleses liikumises ning loobub õigusliku võimalusest taotleda reeglite ühtlustamist ennekõike meie regiooni riikidega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatusega võeti menetlusse MTÜ Kogukonna Hüvanguks algatatud kollektiivne pöördumine “Peatame 5G!” ja edastati see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]

 

Tagasiside