Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 7. mail algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE).

Eelnõuga muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist Eesti Kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Muudatuse eesmärk on riigieelarve vahendite läbipaistvam ja eesmärgipärasem jagamine.

Eelnõu järgi kasutatakse hasartmängumaksu tulu Eesti Kultuurkapitali ning eri projektide toetuseks: teaduse, hariduse, laste- ja noorteprojektide toetuseks haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu, olümpiaettevalmistus-, spordi- ja kultuuriprojektide toetamiseks kultuuriministeeriumi eelarve kaudu, hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetuseks sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu ja regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks rahandusministeeriumi eelarve kaudu. Kuna hasartmängumaksu planeeritava tulu kasutamist toetusteks planeerivad ministeeriumid, ei toimu toetuste jagamist enam hasartmängumaksu nõukogu kaudu ja see kaotatakse.

Seletuskirjas märgitakse, et  suureneb Eesti Kultuurikapitalile eraldatav hasartmängumaksu laekumise osakaal, et luua kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele nende loometegevust toetav stipendium. Uue toetusena lisandub spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamine. Puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võitlusspordi projektide toetamine suunatakse sotsiaalministeeriumilt kultuuriministeeriumile.

Eelnõu järgi ei ole enam seaduses kirjas Eesti Punase Risti rahastamist. Eesti Punase Risti rahastamine jätkub edaspidi sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

Kehtiva seaduse kohaselt jaguneb hasartmängumaks Eesti Kultuurkapitali, hasartmängumaksu nõukogu, rahandusministeeriumi regionaalsete investeeringute toetuse ja Eesti Punase Risti vahel. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikohtu esimehe 4. mail esitatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Lea Kivi kohtunikuametist vabastamine“ eelnõu (630 OE).

Eelnõu näeb ette vabastada Riigikohtu liige Lea Kivi kohtunikuametist alates 1. novembrist 2018 tema enda soovil.

Seletuskirjas märgitakse, et 30. aprillil 2018 esitas riigikohtunik Lea Kivi Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. novembrist 2018 omal soovil seoses kohtuniku vanaduspensionile jäämisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri 7. mail algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE).

Eelnõu eesmärk on muuta abipolitseiniku seadust, et luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.

Seletuskirjas märgitakse, et põhiline mõju on politseitöö ühtlustamine politseiametnike ja abipolitseinike vahel, mis tõstab eelkõige politsei poolt tehtava töö kvaliteeti ja tugevdab sisejulgeolekut. Kuna abipolitseinike osakaal politseitöös on järjepidevalt suurenenud, siis näiteks tulirelva kasutamise laiendamisega samadele alustele politseiametnikega välditakse võimalike olukordade teket, kus politseipatrull ei saa reageerida väljakutsetele adekvaatselt ja ohtusid maksimaalselt minimaliseerides. Samuti loob see aluse suuremaks väljaõppeks ja koolitusteks koos politseiametnikega. Elektrisokirelva kasutamise võimaldamisega ühtlustatakse erivahendite kasutamise võimalust politseiametnikega, mis välistab olukorra, kus abipolitseiniku osalusel patrulltoimkond ei ole kehvema reageerimisvõimega. Kuna aastatega on abipolitseinikud aina enam kaasatud politseitöösse, siis paraku on seadusandlusse jäänud suuri lünki, mis vajavad parandamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Keskkonnakomisjoni 8. mail algatatud jahiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (633 SE).

Eelnõu eesmärk on tagada, et jahituristidel, kes soovivad Eestis pidada linnujahti, on õiguspärase käitumise eeldusena piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahipidamise reeglitest ning Eesti jahinduse heast tavast. Selleks täiendatakse jahiseadust nõudega, et välisriigis antud kehtivajahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. Nimetatud koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ja koolituse mahu, samuti ka koolituse läbiviimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside