Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 10. märtsil algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (589 SE).

Muudatusega ajakohastatakse tehnoloogia arengut arvestades elutähtsa teenuse toimepidevuse ja kättesaadavuse tagamise nõudeid.

Edaspidi peab elutähtsa teenuse osutaja (ETO), kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. See aitab vähendada katkestuste riski ja kindlustab teenuse järjepidevust.

Ühtlasi kaob Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ülesanne teha järelevalvet ETO-de välisriigis asuvate infosüsteemide üle. Järelevalvet teeb edaspidi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ETO-de üle tehtava järelevalve raames.

Muudatused toetavad elutähtsate teenuste jätkusuutlikku osutamist ja vähendavad teenuste katkemise riske ka juhul, kui teenuse toimimiseks vältimatult vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 10. märtsil algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (587 SE).

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Montreali protokolliga, mis käsitleb Tokyo 1963 konventsiooni (millega Eesti on juba liitunud 1994. a) täiendusi.

Montreali protokolli eesmärk on anda riikidele õigused tegeleda nende territooriumile maanduvatel lennukitel korda rikkuvate reisijatega, sõltumata lennuki päritoluriigist. Praegu saab pardal toime pandud süütegusid menetleda ainult lennuki registreerimisriik, mis tekitab probleeme, kui lennuk maandub teises riigis. Näiteks kui Läti registrisse kuuluv lennuk lendab Tallinnast Hispaaniasse ja pardal juhtub vahejuhtum, kuulub see Läti korrakaitseüksuste pädevusse. Protokolliga liitumiseks on see vaja ratifitseerida Riigikogus. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 10. märtsil algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE).

Eelnõu kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada finantsinspektsiooni.

Eelnõu sätted põhinevad ELi vastaval direktiivil, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on edendada soolist tasakaalu reguleeritud turul noteeritud Eestis registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Euroopa Komisjon on direktiivi ülevõtmise osas algatanud 31. jaanuaril 2025.  rikkumismenetluse. Eesti peab oma ametliku vastuse andma 30. märtsiks 2025.

Kui börsifirma seab eesmärgi ja püüab leida alaesindatud soost inimesi nõukokku ja juhatusse, kuid neid lõpuks ikkagi ei leia, siis teda ei trahvita. Kui aga ettevõte üldse ei pingutata ega sea soolise tasakaalu eesmärki, võib inspektsioon ettevõtet trahvida.

Kui eesmärk jääb täitmata, peab ettevõte paika panema selged kriteeriumid, mille alusel juhtorganite liikmed valitakse. Samuti tuleb võrdselt kvalifitseeritud kandidaatide korral eelistada alaesindatud soost kandidaati.

Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Eestis kohaldub see 12 ettevõttele.

Direktiiviga seatud eesmärke ja nende täitmist vaadatakse liikmesriikides üle iga-aastaselt kuni direktiivi kehtimisaja lõpuni 30. detsembrini 2038. Selleks ajaks on liikmesriikidele ja ettevõtetele antud piisav aeg soolise tasakaalu läbiviimiseks. Kui 2038. aasta lõpuks on muutus toimunud, pole sätte kehtivust enam vaja. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 10. märtsil algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE).

ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.

Ratifitseeritavatel muudatustel on mitu eesmärki. Esiteks, muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis liikmete arv suureneb – hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järgselt 112 liiget.

Praegu on tööstuslikult olulistel riikidel määratud kohad (USA, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, India, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa) mis kuuluvad alati ILO haldusnõukogusse. Muudatuste jõustumisel määratud kohad kaovad, tagades nõukogus suurema esinduslikkuse ja võimaldades senisest rohkematel riikidel osaleda haldusnõukogu töös.

Nähakse ette põhimõte, et haldusnõukogu koosseis peab olema piisavalt esinduslik, arvestades valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve.

Teiseks, muudetakse ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess liikmeid rohkem kaasavamaks. Muudatuste kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile (s.o ILO kõrgeim otsustav kogu, mis kohtub aastas korra ja kus osalevad iga ILO liikmesriigi esindajad). Praegu on vajalik peadirektor ainult haldusnõukogu poolt ametisse nimetada.

Kolmandaks, võimaldatakse ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Edaspidi nõuavad põhimõttelised muudatused (nt organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused) suuremat toetust, konverentsi 3/4 häälteenamusega ja nende jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest. Praegu kehtiva põhikirja järgi on nõutav delegaatide 2/3 häälteenamus, kui muudatused on ratifitseerinud või heaks kiitnud 2/3 organisatsiooni liikmetest ja neist viis peab olema kümnest tööstuslikult olulisest riigist.

ILO põhikirja muudatused ei ole siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.

Eelnõu omab positiivset mõju riigi välissuhetele, kuivõrd on oluline, et ILO võtab vastu otsuseid, mis on võimalikult esinduslikud ja pälvinud organisatsiooni liikmete seas laiapinnalise toetuse.

ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise tõttu ei tehta Eesti õigusaktidesse muudatusi. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]