Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu ja kollektiivne pöördumine hoolduskindlustuse loomise kohta.

Valitsuse 11. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (499 SE).

Eelnõuga luuakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) äriühinguga sarnane maksukeskkond, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ning laiendab FIE-dele töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi. FIE on üldjuhul väikeettevõtlusega tegelev inimene, kes pakub enda nimel kaupu või teenuseid ning saab selle eest tasu. Hetkel on Eestis üle kui 31 000 FIE-t.

Teenitud ettevõtlustulult peab FIE tasuma sotsiaalmaksu, mille maksmisele on kehtestatud nii alam- kui ülempiir. Eelnõu kohaselt vähendatakse FIE sotsiaalmaksu ülempiiri 15-kordselt töötasu alammäärade aastasummalt 10-le. Käesoleval aastal on ülempiiriks 27,918 eurot, muudatuse järgselt väheneb see summa 18,612 euroni. Seega väheneb ülempiir 33 protsenti. Haigestumise korral antakse FIE-le võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust päevade võrra, mil ta oli ajutiselt töövõimetus. Lisaks saab FIE õiguse arvutada endale 2-8. haiguspäeva kohta arvestuslik haigushüvitis ja arvata see maha sotsiaalmaksuga maksustatavast ettevõtlustulust.

Põhikohustusena õppimisega tegelevad FIE-d vabastatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustusest ja sotsiaalmaksu avansilise makse tasumisest. Muudatuse tulemusel kaob neil kohustus täita sotsiaalmaksu miinimumkohustust ja ettevõtlustulu teenides tuleb neil tasuda sotsiaalmaksu vaid tegelikult teenitud tulult. FIE saab võimaluse ettevõtlustulust maha arvata enda tervise edendamiseks tehtud kulusid kuni 100 eurot kvartalis. Sarnaselt äriühinguga lubatakse FIE-l arvata tulust maha kuni 10-eurone reklaamkingituse kulu ja välisriigis ettevõtlusega tegelemisel tehtud enda toitlustamiskulud välislähetuse päevaraha ulatuses (50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta). Samuti saab külaliste ja äripartnerite vastuvõtuks tehtud kulusid maha arvata 32 euro ulatuses kuus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (489 SE).

Eelnõu reguleerib seni maavalitsuse ülesandeks olnud kohustuste üleandmist kohalikule omavalitsusele (KOV) või Sotsiaalkindlustusametile (SKA).

Asendus- ja järelhooldusteenuse regulatsiooni eesmärk on asendushooldusel olevate laste võrdne kohtlemine, mis ei oleks sõltuvuses asendushoolduse vormist, lapse või noore vanusest, teenuseosutaja asukohast või muust, mis ei tohi olla aluseks mistahes diskrimineeriva olukorra tekkimisele. Asendus- ja järelhooldusteenust osutatakse haavatavale sihtrühmale, kes on pika- või lühiajaliselt jäänud ilma oma päritolupere hoolitsusest ja toest, ning kelle huve esindab kohtu poolt määratud või seadusest tulenev eestkostja, kelleks on enamasti valla- või linnavalitsus. Võrdse kohtlemise tagamiseks kaotatakse kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt eri liiki riigi korraldatavad teenused (asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine), mille osutamise kestus on erinev ja mille puhul lapse isiklike kulude osa kaetakse igakuiselt eri summades ilma, et sellel puuduks sisuline lapse vajadustest lähtuv põhjendus. KOV-i korraldatava abi peatükki luuakse juurde kaks teenust: asendus- ja järelhooldusteenus. Teenuste eristamise aluseks on nii teenuse sisu kui ka sihtrühm. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE).

Eelnõu muudab toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikumaks ja soodustab toimetulekutoetuse saajate tööle asumist. Muudatustega kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuune üleminekuaeg, mil inimesele makstakse endises ulatuses toimetulekutoetust. Järgmisel neljal kuul arvatakse pool töötasust toimetulekutoetuse arvestamisel inimese sissetulekute hulgast välja. Selline regulatsioon suurendab tööle asuva inimese kogusissetulekut.

Uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.

Olulise muudatusena taastatakse eelnõu järgi 250-eurone matusetoetus, suunates vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele. KOV-id kehtestavad edaspidi ise tingimused ja korra matuse korraldamisega soetud kulude katmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE).

Eelnõuga tagatakse  seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA). Eelnõuga tagatakse ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus  ja väheneb kodanike  halduskoormus.

Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE).

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis parandab tarbijakaitset.

Võrreldes praegusega on uues direktiivis laienenud pakettreisi mõiste, mis arvestab ka reisiteenuste lepingute sõlmimist internetis. Kui seni tähendas pakettreis peamiselt reisiettevõtja enda koostatud ja ühtse hinnaga pakutud reisi terviklahendust, siis edaspidi on tegemist pakettreisiga ka juhul, kui ühest müügikohast on samaks reisiks valitud vähemalt kaks reisiteenust sama broneerimise käigus. Samuti kui reisiteenuste kogumit pakutakse ühtse või koguhinnaga või kui seda reklaamitakse pakettreisi või sarnase nimetuse all. Pakettreisiks loetakse ka sellist reisiteenuste kogumit, mida on võimalik osta kinkekaardi vms alusel või mida valitakse eraldi ettevõtjatelt seotud internetipõhiste broneerimistoimingute kaudu. Seejuures kohalduvad samad nõuded ka näiteks majutusettevõtetele, autorendiettevõtetele ja reisijaveoettevõtetele, kes reisijale selliseid reisiteenuste kogumeid pakuvad. See tähendab näiteks, et kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus lisaks transporditeenusele valida ka giidiga ekskursiooni, siis ka see on käsitletav pakettreisina ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest kõigi selles sisalduvate teenuste osas. Pakettreisi korraldaja peab oma kohustuste katteks omama tagatist, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ning tagastada makstud reisitasu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE).

Eelnõuga muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Lisaks tehakse muudatusi transporditeenuse korraldamise kohustuses ja riigieelarvest väikesaarte toetamise põhimõtetes.

Eelnõu sätestab kriteeriumid püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuulumiseks. Väikesaar kuulub nimistusse siis, kui selle pindala on alla 100 km2 ja seal elab eelmise kalendriaasta jooksul rahvastikuregistri andmetel vähemalt kahel erineval aadressil vähemalt viis isikut (vähemalt kuue kuu jooksul aastas). Väikesaarte nimistu kehtestab eelnõu järgi Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kehtiva õiguse järgi on väikesaared nimetatud seaduses.

Eelnõu näeb ette erinevat liiki transpordivahenditega transporditeenuse korraldamise väikesaarele kooskõlas ühistranspordiseadusega. Kui kehtiva seaduse järgi peab olema tagatud vähemalt üks regulaarne transpordiühendus mandri või lähima suursaarega, siis eelnõu järgi tuleb arvestada elanike liikumisvajadusi, samuti põhjendatud liikumisviise. Näiteks kui regulaarse liiniveo korraldamine ei ole otstarbekas, siis on võimalik toetada väikesaarele kuuluva väikelaeva soetamist. Kehtivas seaduses nimetatud teistes teenustes (näiteks ööpäevaringne avariiside, varustamine elektrienergiaga, samuti looduskeskkonnaga ja maapõuega seonduv) muudatusi ei tehta.

Eelnõuga muudetakse püsiasustusega väikesaarte elanikele teenuste tagamiseks täiendavate kulude katmiseks rahastamise korda. Väikesaarte toetuse vahendid nähakse eelnõu järgi ette iga-aastase riigieelarve tasandusfondis senise kohaliku omavalitsuse üksuse toetusfondi asemel. Eelnõuga tehakse ka muid väiksemaid muudatusi, väikesaar võib kuuluda ka linna kui haldusüksuse koosseisu, saarvallas ei ole üldkogu kokkukutsumine kohustuslik ning saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus kavandab väikesaare või saarterühma arengut oma arengukavas või eraldi väikesaare või väikesaarte arengukavas.

Eelnõu rakendussätte kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus esmakordselt väikesaarte nimistu 2018. aastal ja sinna arvatakse lisaks eelnõus nimetatud tingimustele vastavatele väikesaartele ka seni seaduses nimetatud väikesaared. Püsiasutusega väikesaarte seaduse reguleerimisalas olevate väikesaarte elanike arv rahvastikuregistri andmetel on ligikaudu 1700. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE).

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.

Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule. Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse. Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida.

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud jäätmeseaduse eelnõu (495 SE).

Jäätmeseaduse uus versioon on ette valmistatud keskkonnaõiguse korrastamise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.

Elanikkonna ja jäätmekäitlusettevõtete jaoks on üks olulisem muudatus olmejäätmete veo teenuse hinna kujunemine. Selleks, et motiveerida inimesi senisest enam sortima jäätmeid, tuleb uue korra järgi prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama. Selleks, et muuta selgemaks avalike kogumismahutite kasutamine, ühtlustatakse seaduses prügikonteinerite värvilahendused vastavalt pakendijäätme liigile, mida sinna tohib visata. Uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid peavad olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendi jäätmete mahutid kollased. Olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea, kuna see on liiga kulukas.

Täpsustatakse tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Probleemtoote tootja rahaline tagatis peab katma nii tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Näiteks, kui metsast leitakse rehvihunnik, siis see koristatakse ja kulud kaetakse tagatisest.

Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad, kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Seni oli see vabatahtlik. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE).

Eelnõuga parandatakse menetlusabi kättesaadavust, vähendatakse kohtute ülekoormust ning luuakse võimalused võtta kasutusele lihtmenetlust. Lisaks soovitakse eelnõuga kõrvaldada kohtupraktikas menetluse regulatsioonis esile kerkinud puudused.

Eelnõu parandab menetlusabi kättesaadavust inimestele, kes kuuluvad sotsiaalsetesse riskirühmadesse. Uue regulatsiooni järgi saab kohus paindlikumalt hinnata menetlusabi taotleja vajadust abi järgi. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest, mille alla kuulub nii riigilõivu, kautsjoni, menetlusdokumentide tõlkimise, aga ka määratud advokaadi õigusabikulud. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvatud hädavajalikud kulud näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, mõistlikud kulutused eluasemele ning transpordile. Edaspidi saab kohus sissetulekust maha arvata ka muud vältimatud kulutused kuni 75 protsendi ulatuses kehtestatud kuu töötasu alammäärast.

Kohtute ülekoormuse vähendamiseks piiritletakse kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Kaebeõiguse ja edasikaebeõiguse piiritlemine puudutab kaebusi, mis on enamasti ajendatud kaebaja pahatahtlikkusest. Selliste kaebuste esitajateks on sageli vangid, kuid näiteks kaebeõiguse kuritarvitamiseks loetakse ka pidevalt sarnaste kaebustega kohtu poole pöördumist ehk n-ö sarikaebajaid, kes on samuti üldjuhul vangid. Selleks, et ei toimuks kaebeõiguse põhjendamatud piiramist, säilitatakse halduskohtutele ja ringkonnakohtutele kaalutlusõigus. Muudatuste tulemusena väheneb märkimisväärselt töö- ja ajakulu menetlustes, kus kaebaja poolt saadav kasu oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega.

Eelnõuga laiendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalusi. Lihtmenetluse näol on tegemist vähem ressurssi nõudva menetlusliigiga võrreldes tavamenetlusega, kuna kohus võib asja läbi vaadata lihtsustatud korras, näiteks kuulata menetlusosalise ära telefoni teel, kalduda kõrvale dokumentide vorminõuetest, loobuda kohtuistungist. Olulisema muudatusena tõstetakse lihtmenetluse kohaldamise piirmäära 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Plaanitavate muudatuste eesmärk on laiendada lihtmenetluse kasutamist halduskohtumenetluses. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE).

Eelnõu kaasajastab haldusmenetluses elektroonilise asjaajamise regulatsiooni, mis võib eriseadustega olla täpsustatud või piiratud.

Kõige olulisem muutus on dokumentide elektroonilise saatmise võrdsustamine posti teel kätte toimetamisega. Dokumente on elektrooniliselt võimalik kätte toimetada Eesti teabevärava (@eesti.ee), spetsiaalsete infosüsteemide (nt e-Maksuamet) või menetlusosalise elektronposti aadressi kaudu. Ühtlasi plaanitakse seaduses lahendada sõlmküsimus, millal loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks. Reeglina on selleks hetk, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud kättesaamist. Sätestatakse üldreeglid õigusaktide elektrooniliseks andmiseks. Muu hulgas nüüdisajastatakse ka digitaalallkirja ning digitaalse templi kasutamist puudutav osa. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (498 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi vastav makseteenuste direktiiv, mis reguleerib uudseid makseteenuseid, maandab maksetega seotud turvariske ja suurendab tarbijakaitset. Eelnõu reguleerib kahte uut makseteenust, milleks on kontoteabe ja makse algatamise teenused. Neid teenuseid pakkuv ettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ja on edaspidi Finantsinspektsiooni järelevalve all, nii nagu kõik teised makseasutused. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes tasumist ka ilma krediitkaardita või konkreetse krediidiasutuse pangalingi teenuseta. Eestis nimetatud teenuseid ei pakuta, kuid näiteks võib tuua USA-s pakutavat teenust Mint (kontoteave) ja Saksamaal makse algatamise teenust pakkuv Sofort.

Elektroonilise side ettevõtjad peavad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt makseasutuse tegevusluba, kui nende vahendatavad maksetehingud ületavad seaduses sätestatud piirmäärasid ja muid tingimusi (nt tasumine füüsilise kauba eest või m-parkimine). Juhul kui elektroonilise side ettevõtjate vahendatavad tehingud jäävad allapoole piirmäärasid (üksik tehing alla 50 euro ja üks klient võib maksetehinguid teha kuni 300 euro eest kuus), pole tegevusluba vaja.

Elektroonilise maksega seotud turvanõuded muutuvad rangemaks. Edaspidi peavad makseteenuse pakkujad kohaldama kliendi tugeva autentimise nõudeid. Tugev autentimine koosneb kahest asjast: miski, mida klient teab ja miski, mis kliendil on. Eestis on juba kasutusel mitmed tugeva autentimise kriteeriumidele vastavad autentimise vahendid, nt ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid. Sellest tulenevalt piiratakse ka paroolikaartide kui mitteturvaliste autentimisvahendite kasutust. Varastatud või kaotatud pangakaardi kuritarvitamise korral langeb kliendi omavastutuse piirmäär seniselt 150 eurot 50 eurole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2016. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (500 OE).

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Samuti annab aruanne valitsusele võimalus selgitada oma tegevust ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

Dokument sisaldab tegevusaruannet (riigi üldised majandusnäitajad, avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad, valitsussektori töötajate arv, tööjõukulud ja keskmine palk, tegevuskava täitmine ning riigi sisekontrollisüsteemid), riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet, täiendavat informatsiooni kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka riigikontrolli kontrolliaruanne. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse ka Kai Saksi 4. septembril algatatud kollektiivse pöördumise “Hoolduskindlustuse loomine“ ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Riigikogule 1063 allkirjaga üle antud kollektiivses pöördumises tehakse ettepanek luua hoolduskindlustus.

Pöördumises märgitakse, et omastehooldajate koormus on Eestis väga suur ning võitjaid on selles olukorras raske leida. Kuna hooldus- ja õendusabiteenuste hinnad on paljudele peredele ülejõukäivad, on tihti ainsaks väljapääsuks ühe pereliikme tööst loobumine. Tulemuseks on paljude perede sissetuleku jätkuv kahanemine, tööjõu defitsiidi kasv ja tihti nii hooldatava kui hooldajate elukvaliteedi langus. Kuna eluiga Eestis kasvab, kuid tervena elatud eluiga viimastel aastatel mitte (või isegi väheneb), siis on oodata eriti suurt survet oma vanemaid hooldavatele keskealistele inimestele. Hoolduskindlustus on paljudes riikides kasutusel kõrvuti ravikindlustusega.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside