Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 12. novembril algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE).

Eelnõuga kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja EL-i institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. EL-i õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et EL-is on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele EL-i liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 12. novembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE).

Eelnõuga viiakse vahekohtute regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Peamise muudatusena soovitakse ühtlustada Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõuded. Luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada, välja  arvatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 12. novembril esitatud Riigikogu otsuse “Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine” eelnõu (751 OE).

Eelnõu näeb ette asendada Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapital.

Seletuskirjas märgitakse, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EL-ist tuleb asendada Ühendkuningriigi osa Euroopa Investeerimispanga kapitalis ülejäänud liikmesriikide osadega. Kui see tegemata jätta, väheneks panga võimekus laenata, samuti satuks ohtu panga AAA krediidireiting, mis võimaldab laenata madalama intressimääraga.

Otsusega volitab Riigikogu rahandusministrit Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogus hääletama uue kapitalijaotuse poolt. Uue kapitalijaotuse kohaselt asendavad liikmesriigid proportsionaalselt Ühendkuningriigi osa panga kapitalis. Eesti märgitud kapital suureneb 173 020 000 eurolt 206 248 240 euroni. Eesti sissemakstav kapital suureneb 2 963 711 euro võrra kokku 18 395 811 euroni. Otsest rahalist kohustust ei kaasne, sest sissemakstav osa kasvab Euroopa Investeerimispanga varasemate aastate kasumist tekkinud reservide arvelt. Otsus vajab Riigikogu heakskiitu, kuna Eesti riigi kaudne varaline kohustus suureneb. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Õiguskomisjoni 13. novembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE).

Eelnõuga võimaldatakse võtta kasutusele teisaldatavad kiiruskaamerad.

Seletuskirjas märgitakse, et kehtiva kiiruskaamerate regulatsiooni sätted ei ole seni võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi liiklusseaduse kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad  seaduse sama paragrahvi lõiked  automaatse liiklusjärelevalve süsteemi  puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid.

Hetkel on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest ehk käsikaameraga mõõtmine ja statsionaarse kaameraga mõõtmine. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka Eesti Vabaerakonna 24. oktoobril algatatud kollektiivse pöördumise „Poliitilise dieedi kolm retsepti“ ja edastas selle menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Pöördumises kutsutakse üles vähendama erakondade rahastamist, Riigikogu liikmete kuluhüvitisi ja ministrite arvu ning toetama Riigikogus menetlemise käigus sellekohaseid eelnõusid.

Riigikogu juhatus registreeris ka Monika Haukanõmme lahkumise Eesti Vabaerakonna fraktsiooni koosseisust.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]