Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 25. veebruaril algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (585 SE).  

Eelnõu eesmärk on tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet ning korrastada erakonnaseadust.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni uurimisvolitusi laiendatakse, sealhulgas luuakse volitusnormid, mille alusel saab erakonda, erakonna nimekirjas kandideerinud isikut, valimisliitu, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikut, üksikkandidaati, erakonna sidusorganisatsiooni ja kolmandaid isikuid kohustada esitama dokumente, teavet ja selgitusi.

Muudetakse keelatud annetuse vastuvõtmisele kohaldatavaid tagajärgi, sealhulgas lisatakse objektiivne tähtaeg – 30 päeva arvates annetuse saamise päevast, mille jooksul on annetuse saajal võimalik keelatud annetus kanda tagasi annetuse teinud isikule. Tähtaja möödumisel tuleb keelatud annetus kanda igal juhul riigi tuludesse.

Sidusorganisatsiooni mõistet muudetakse nii, et sidusorganisatsiooniks olemine ei sõltu edaspidi ainult sellest, kas erakond on sihtasutuse või mittetulundusühingu asutaja või liige.

Lisaks eelnimetatud muudatustele kavandatakse ka mitu erakonnaseadust korrastavat muudatust. Muudatuste eesmärk on muuta erakonnaseadus õigusselgemaks.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2026. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 25. veebruaril algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE).

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ning kiidab heaks konventsiooni ühe muudatuse.

Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on 8. novembri 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.

Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel 6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt 22. detsembril 2000. aastal. 8. novembri 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.

Fakultatiivprotokolli eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset konventsioonis sätestatud põhimõtete tagamiseks. Sellega ühinedes võtab Eesti kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimaluse esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti annab see komiteele õiguse algatada omal initsiatiivil uurimine naiste õiguste pideva rikkumise korral ning anda soovitusi osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks.

Fakultatiivprotokolliga ühinemine tõhustab konventsiooni eesmärkide saavutamist, suurendab läbipaistvust konventsiooni nõuete täitmisel ning toetab soolise võrdsuse edendamist ja naiste õiguste tegelikku rakendamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Eesti suhtes jõustub fakultatiivprotokoll kolme kuu möödumisel ÜRO peasekretärile ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 25. veebruaril algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu (584 SE).

Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Sama direktiiviga muudetakse ka vastavat direktiivi selliselt, et liidu piiravate meetmete rikkumist käsitatakse selle direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.

Eesti õiguses tehakse direktiivi ülevõtmiseks kaks muudatust.

Esimese sisulise muudatusena laiendatakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses (TÕRTKS) sätestatud tegevusvaldkondade loetelu liidu piiravate meetmetega. Teise tehnilise muudatusena lisatakse TÕRTKS-i normitehniline märkus direktiivi ülevõtmise kohta.

Samuti täpsustatakse eelnõuga rahvusvahelise sanktsiooni seadust klausliga, mille kohaselt laienevad teavitaja kaitset käsitlevad sätted ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.

Eelnõu eesmärk on kehtestada ühtsed reeglid liidu piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määramiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. See aitab avastada ja ennetada rikkumisi, toetades liidu õiguse järgimist ning liidu poliitika eesmärkide saavutamist. Eelnõu mõjul tugevneb seaduste järgimine, kaitstakse avalikke huve ning luuakse usaldusväärsem töökeskkond ja väheneb rikkumiste varjamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]