Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Valitsuse 7. detsembril algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL-i hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse eluasemelaenude regulatsioon.

Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõu näeb ette anda tarbijale eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet.

Krediidiandja peab tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. Näiteks: kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale isikupärastatud lepingueelse teabe esitamiseks kasutusele võtma ühtse infovormi, et hõlbustada laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist.

Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva.

Eelnõu täpsustab kehtivat vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Eelnõu sätestab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti. Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 7. detsembril algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE).

Eelnõu võimaldab kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele arstlikele komisjonidele juurdepääsu e-tervise infosüsteemi, kui selleks on inimese enda nõusolek. Nii saavad arstlikud komisjonid kaitseväekohustuslaste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Kaitseväelase või kutsealuse  jaoks hakkavad kõik tervisega seotud andmed olema kättesaadavad ühest kohast. Samuti lihtsustub arstlikel komisjonidel kutsealuste terviseseisundi hindamine ning väheneb nii perearstidel kui raviarstidel inimese terviseuuringutes kuluv raha ja aeg.

Eelnõu täiendab kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda. Lisatakse tööandja eluruumi mõiste ja selle kasutamise eest üüri määramise tingimused. Tööandja eluruumi andmise korrast eristatakse kaitseväelase majutamine teenistusülesannete täitmise või õppuse ajal. Tegevväelastele võimaldatakse ajutist majutamist kasarmus Kaitseväe territooriumil töötamise ajal, sarnaselt reservväelase ja ajateenijaga.

Kaitseväelasele kohalduvate töö- ja puhkeaja erandite hulka lisatakse erand rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal töötamise kohta. Eelnõu kohaselt võib tegevväelasele rakendada pikemaid tööpäevi rahvusvahelise sõjalise koostöö raames, kui liitlasriigi relvajõududele osutatakse vastuvõtva riigi toetust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 7. detsembril algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE).

Eelnõu näeb ette luua ühtne ravimiregister, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid.

Ravimiregistris peetakse üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta. Ravimiregister on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud ning kordab peaaegu täielikult koodikeskuse funktsioone. Kahe registri ühendamisel luuakse register, mis on tehniliselt uuem ning seotud digiretsepti süsteemidega.

Uus register parandab oluliselt kasutajamugavust ning suurendab registri veebiversiooni kasutamise võimalusi nii arstide, apteekrite kui ka patsientide hulgas. Registris  on teave eesti ja inglise keeles ning on oluliselt kasutajasõbralikum võrreldes vanade registritega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 7. detsembril algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE).

Eelnõu muudab seaduse võõrliike käsitlevaid sätteid. Rakendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist.

Keskkonnaamet määratakse Eestis asutuseks, kellel on õigus välja anda lubasid võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, samuti impordiks, nende vedamiseks ja transiidiks. Keskkonnaamet tegeleb sarnaste ülesannetega ka praegu.

Eelnõu näeb ette suurendada võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidiliste isikute trahvimäära 32 tuhande euroni. Käesoleval ajal kehtib kümme korda väiksem trahvimäär 3200 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et see on ebaproportsionaalselt väike võrreldes füüsilistele isikutele ette nähtud maksimummääraga ning liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis loodust negatiivselt mõjutavad.

Eelnõu kaotab seadusest tähtaja kaitsekordade kooskõlla viimiseks kehtiva looduskaitseseadusega. Praeguse korra kohaselt muutuksid vastavalt seadusele 1. maist 2016 kehtetuks kõik kehtiva looduskaitseseaduse eel kehtestatud kaitse-eeskirjad. Vananenud kaitse-eeskirjadega kaitsealasid on Eestis 190. Tähtaja kaotamisel saab nende kaitsekordi uuendada ilma ajalise surveta. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 7. detsembril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE).

Eelnõu näeb ette muuta ühistranspordiseaduses sätestatud eesti keele oskuse nõuet taksojuhtidele.

Eelnõu kohaselt rakendatakse eesti keele oskuse nõuet etapiviisiliselt: A1-tase 1. oktoobril 2016, A2-tase 1. oktoobril 2017, B1-tase 1. oktoobril 2019. Seletuskirjas märgitakse, et Narva taksofirmades töötab hetkel umbes 500 inimest, kellest vaid 2 protsenti vastab kehtivale keelenõude tingimusele. Seaduse rakendamisega nähakse võimalust Narva linna 500 taksojuhile töö kõrvalt eesti keelt süsteemselt ja sihikindlalt õppida. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

[email protected]