Menetlusse võeti eelnõu elektrituruseaduse muutmiseks
Riigikogu juhatus võttis menetlusse kolm eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 11. detsembril algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE).
Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust, elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadust, maagaasiseadust ja maksukorralduse seadust.
Seaduse muutmisega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine alates järgmise aasta maist ning luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka LNG haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud, et suurendada Eesti varustuskindlust maagaasiga.
Ühtlasi sätestatakse, et hädaolukorras peab võrguettevõtja edastama tarbijale gaasi sama hinnaga, mis see strateegilisest varust soetati. Konkurentsiametil on tehtavate muudatuste tulemusel õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 11. detsembril algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (352 SE).
Seaduse muutmisega kiidetakse heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused, mis puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist. Muudatused võeti panga juhatajate nõukogu poolt vastu 18. mail 2023.
Esimese muudatuse eesmärk on laieneda piiratud ulatuses ja järk-järgult panga tegevusmandaati Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki. Muudatus võimaldab neil riikidel panga liikmeks astuda, struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks laenu võtta ning panga töös osaleda. Sahara-taguse Aafrika piirkonna ja Iraagi geopoliitiline tähtsus Euroopa jaoks on viimase aastakümne jooksul kasvanud. Iga uue riigi panga liikmeks astumise ja seal omakorda panga tegevusega alustamiseks on eraldiseisvad protseduurid. Asutamislepingu muudatus ei too kaasa vajadust lisakapitali järele.
Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitali piirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid (aktsiakapital, reservid, ülejäägid). Asutamislepingu muudatuse järgi usaldatakse kapitali adekvaatsuse parameetrite asjakohaste piirmäärade kehtestamine panga direktorite nõukogule. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 11. detsembril algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE).
Valitsus esitas uuesti Riigikogu menetlusest koosseisu volituste lõppemise tõttu välja langenud eelnõu.
Eelnõu on välja töötatud välisteenistuse võimalikult ulatuslikuks ühtlustamiseks avaliku teenistuse seadusega ning kehtiva regulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks. Sinna hulka kuulub ka välisteenistuse palgasüsteemi ajakohastamine, millega viiakse lõpuni 2018. aastal esimese osana rakendunud välisesinduses töötava teenistuja maksustatava sissetuleku suurendamise ja maksuvaba sissetuleku vähendamise reform.
Eelnõu teine oluline eesmärk on vähendada koormust erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamisel, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse lähetajaministeeriumile.
Lisaks tehakse välisteenistusse värbamisel erisus, mis võimaldab edaspidi tähtajaliselt ilma avaliku konkursita värvata tööle endisi diplomaate. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist jätkatakse 50% ulatuses ka kaasasoleva abikaasa töötamise puhul. Samuti luuakse võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik üksi alla 13-aastase lapsega, puudega lapse või puuduva töövõimega täisealise lapsega pikaajalisse välislähetusse minevale teenistujale. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks kollektiivset pöördumist:
Menetlusse võeti Manuela Pihlapi, Kalle Koopi ja Hannes Nageli algatatud kollektiivne pöördumine „Peatame Kopli päästekomando sulgemise!“ ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.
Menetlusse võeti Kaari Saarma algatatud kollektiivne pöördumine „EI WHO sunnimeetmete rakendamisele!“ edastati see menetlemiseks Euroopa Liidu asjade komisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]