Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kolm kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 9. märtsil algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE).

Eelnõu sihiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. märtsil algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (157 SE).

Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kes on kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest vabastatud. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja tegevuskoha läheduses asuvasse sõidukite hoiukohta.

Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib Maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.

Eelnõuga kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Eelnõu kohaselt on kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia tootjatel. Eelnõuga pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. märtsil algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (158 SE).

Eelnõuga kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Töötasu alammäära asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust. Eelnõu sisaldab ka sätet, mille kohaselt peab järelevalveorgan tuvastatud rikkumiste eest karistust määrates arvestama sellega, kas informatsioon Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste kohta on ühtsel veebilehel olemas või mitte.

Eelnõuga kaotatakse piirang, mille kohaselt saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Eelnõu kohaselt on oluline see, et tellija tegutseks Eestis. Tööandjale kehtestatakse selge kohustus lähetatutud töötajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoida. Tööinspektsioonile tuleb teatada ka lähetatud töötaja isikut tõendava dokumendi number. Eelnõuga lühendatakse seitsmelt aastalt kolmele perioodi, mille jooksul peale lähetuse lõppu on Tööinspektsioonil õigus lähetuse kohta järelevalveks vajalikke dokumente nõuda. Ühtlustatakse väärtegude trahvimäärad, mille tulemusena on mõlema väärteo puhul füüsilise isiku maksimaalne trahvimäär 300 trahviühikut ja juriidilise isiku trahvimäär 32 000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 9. märtsil algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE).

Eelnõu muudatustega võimaldatakse tarnijatel täita 2020. aasta igakuist kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohustust paindlikult – poolaasta kaupa. Samuti täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust selliselt, et pärast 2020. aastat tuleb tarnijal eelnimetatud kohustuse täitmist jätkata aastapõhiselt. Lisaks muudetakse tarnija mõistet, et muuta raporteerimiskohuslaseks ka ettevõtted, kes teevad kättesaadavaks transpordis kasutatavat elektrienergiat, gaaskütuseid ja vesinikku. Edaspidi peetakse tarnijaks isikut, kellel on majandustegevuse registrisse kantud märge kütuse tarbimisse lubamiseks või kütuse maksuladustamise lõpetamiseks, kütuse impordi tegevusluba omavat isikut ning juriidilisi isikuid, kes teevad kättesaadavaks maanteesõidukites ja väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, siseveelaevades, põllu- ja metsamajandustraktorites ning väike-laevades, kui need ei ole merel, kasutatavat elektrienergiat, gaaskütust või vesinikku. Peale selle antakse kütuseseire andmekogu parema toimimise eesmärgil Keskkonnaministeeriumi vastutava töötleja ülesanded Keskkonnaagentuurile, kes on andmete töötleja ja koguja ning täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete nimistut.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust muudetakse, et tagada õigusselgus põlev-kivikütteõli definitsiooni tõlgendamisel. Lisaks täiendatakse seadust uue kombineeritud nomenklatuuri koodiga, mida edaspidi hakatakse kasutama Eesti õlitööstuse peamiste õlitoodete määramisel. Nimetatud muudatus on tingitud uue aromaatsete ühendite määramise laboratoorse meetodi kasutuselevõtust. Sellekohase ettepaneku on esitanud Rahandusministeerium. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm kollektiivset pöördumist.

Erakonna Eestimaa Rohelised 20. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine “Mahetoodete hinda on vaja langetada! Soovime tunnustatud mahetoidule 9% käibemaksumäära!” edastati menetlemiseks  rahanduskomisjonile.

Pöördumises tehakse ettepanek langetada tunnustatud mahetoidule käibemaksumäära 9 protsendile, et langetada mahetoodete hinda. Põhjendusena tuuakse, et enamus Euroopa riike on kehtestanud kõigile või osadele toiduainetele käibemaksusoodustuse. Sageli on see protsent 5 või väiksemgi. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kus toidule kehtib üldine 20 protsendiline käibemaksumäär.

Sergei Butšinski 20. veebruaril algatatud kollektiivne pöördumine “Võimud otsustasid mürgitada kõik Kohtla-Järve linnaosad?” edastati menetlemiseks  keskkonnakomisjonile.

Pöördumine on ajendatud valitsuse plaanist rajada keemiatehas Kohtla-Järve Ahtme linnaossa. Algataja hinnangul on vaja kõigepealt lahendada ära paikkonna halva keskkonnaseisundiga seotud probleemid, mis on seotud saastunud õhuga Kohtla-Järvel.

Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Keele Instituudi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseumi 2. märtsil algatatud kollektiivne pöördumine „Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ edastati menetlemiseks  kultuurikomisjonile.

Avalikus pöördumises taotletakse teaduse rahastamise üldist suurendamist, meetmeid Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks (sh noorteadlaste osas), eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud ja avalikke huvisid teenivate teadus- ja arendustegevuste rahastamiseks ning asutuste baasraha jagamise põhimõtete ümbervaatamist nii, et need toetaksid rohkem teaduse laiapõhjalisust ja Eesti suunal tehtavat teadustööd.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Tagasiside