Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Valitsuse 19. septembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE).

Eelnõu muudab taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. Eelnõu eesmärk on muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks, sidudes toetuste maksmine riigi võetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgiga ning toetuse saamine vähempakkumise võitmisega. See tagab taastuvelektri tootmises tugeva konkurentsi ning võimaldab täita riigi eesmärki tarbijat kõige vähem koormaval viisil.

Eelnõuga reguleeritakse, et kui olemasolevate tootmisseadmete tootmismahust ei piisa, et riigi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise või tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eesmärki täita, korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul täiendava tootmismahu saamiseks vähempakkumise. Lisaks sellele eristatakse olemasolevad tootjad, mis saavad 12aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate toetusmäärade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetusskeemide järkjärguline vähenemine.

Seadusesse lisatakse rahvusvaheliste koostöömehhanismide regulatsioon, millega võetakse üle ELi vastav direktiiv. Direktiiv soodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Koostöömehhanismi alla kuuluva statistikakaubanduse raames on Eestil võimalik müüa oma eesmärki ületavat taastuvenergia statistikat sellest huvitatud liikmesriigile. Kui statistikakaubanduse raames vajalik statistikakogus on suurem kui Eesti ülejääk, võib valitsus eelnõu kohaselt täiendava statistika saamiseks vähempakkumise korraldada.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu kõigi energialiikide üleselt 2020. aastaks 20 protsendini. Eesti täitis riikliku taastuvenergia tootmiseesmärgi, 25 protsenti, juba 2011. aastal, 2014. aastal toodeti Eestis 26,52 protsenti energiast taastuvatest allikatest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (289 OE).

Valitsusele tehakse ettepanek lahendada olukord, kus kaasomandi majandamisest tulenevate kulutuste mittekandmine osade korteriomandi omanike või valdajate poolt põhjustab olukorra, kus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikute soojavarustatus ei ole talvisel perioodil tagatud. See põhjustab oma arved tasunud korteriomanike seisukorra halvenemise. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna 20. septembril algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE).

Looduse kaitsmise huvides seatakse looduskaitseseaduse alusel erinevaid tegevuste piiranguid maaomanikele. Maaomanikul on vastava piirangu kohaselt õigus saada riigilt kompensatsiooni. Eelnõu eesmärk on tagada, et olulise avaliku huvi ilmnemisel eraomandile seatavad olulised piirangud kompenseeritakse. Püüdleme selle poole, et üldiste huvide ja üksikisiku õiguste vahel oleks õiglane tasakaal. Üksikisiku omandipõhiõiguse riivamisel suuremas ulatuses, kui seda õigustab talumiskohutus üldistes huvides, tuleb omandipõhiõiguse riive talumise eest maksta õiglast hüvitist.

Eelnõus esitatud muudatused on suunatud sellele, et eramaid ei saaks täiendavalt kaitse alla võtta seni, kuni oluliste piirangute eest riigi poolt pakutav kompensatsioon on tõepoolest tõhus. Sätestatakse, et eramaid saaks edaspidi kaitse alla võtta ainult siis, kui eramaade riigile omandamiseks esitatud avalduste järjekorras on vähem kui 50 kinnistut. Selline lahendus ei muuda seaduses juba sätestatud loodusobjekti kaitse alla võtmise protseduure ega muuda ka eraomandile seatavate oluliste piirangute hüvitamise põhimõtteid. Seadusega lisatakse ainult regulatsioon puhuks, kui senise regulatsiooni rakendamine ei ole tõhus. Riigimaadel jätkub loodusväärtuste kaitse alla võtmine samamoodi kui varem. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]