Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 20. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE).

Eelnõu näeb ette jätta ka pärast 30. aprilli 2022 kehtima senine elektriaktsiisi määr 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel jääb ära 1.maiks 2022 kavandatud elektriaktsiisi 4,47 kordne suurendamine ning sellega kaasnev elektri hinna tõus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 20. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (428 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek kompenseerida AS-ile Elering 2021. aasta taastuvenergiatoetuse maksmise kulud täies mahus, mis võimaldaks vabastada kõik elektritarbijad ajutiselt taastuvenergiatasust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 20. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsusele elektrienergia hinnatõusu vähendamiseks“ eelnõu (429 OE).

Eelnõu näeb ette, et elektri hinnatõusu leevendamiseks tuleb tühistada elektrienergia taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasud tootjatele riigieelarve eraldisena CO2 emissiooni kvootide tulust. Seetõttu tehakse valitsusele ettepanek algatada vastav eelnõu. Lisaks tehakse valitsusele ettepanek algatada 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu selliselt, et selle tulud ei näe ette kütuse- ja elektriaktsiisi praeguste määrade tõstmist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 20. septembril algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE).

Eelnõu näeb ette võimaldada riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Tulenevalt eelnõus ettenähtud muudatustele saab riik muu hulgas senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemale tootmisele.

Eelnõu algatamise üks eesmärke on koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks, kes on huvitatud avaliku veekogu koormamisest kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, on see raskemini arusaadav.

Eelnõuga tehakse muudatusi ka ehitusseadustikus ohutuse põhimõtte, ehitusloa andmisest keeldumise, ehitusloa kehtetuks tunnistamise ja kasutusloa andmise keeldumise regulatsioonis. Täpsustatakse ka hoonestusloa algatamise ja andmise regulatsiooni ning  täiendatakse seadust ehitusloa saamise ja konkreetse ehitustegevuse alustamise tähtaegade osas. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 20. septembril algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE).

Eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.

Arvestades, et 2021. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks algatada riigieelarve muutmine. Muudatusettepanekutega muudetakse kulude ja investeeringute vahelist jaotust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 20. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (432 OE).

Rahandusministeerium koostas riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande. Majandusaasta koondaruande aluseks on riigi raamatupidamiskohustuslaste ja riigi valitseva mõju all olevate raamatupidamiskohustuslaste aruanded ning muu aruandlus.

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes.  Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 21. septembril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE).

Eelnõuga piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsutele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid.

Eelnõuga kehtestatakse liiklusohutuse suurendamiseks kergliikuritele ja pisimopeedidele jalgteel ja kõnniteel liikumiseks kiirusepiirang 10 km/h. Jalgrattarajal, jalgrattateel, sõiduteel selle parema ääre lähedal või teepeenral sõites jääb kehtima senine kiirusepiirang 25 km/h. Jalgratta- ja jalgteel sõites jääb samuti kehtima 25 km/h kiirusepiirang, kuid kohalikule omavalitsusele antakse õigus vähendada kergliikurite suurimat lubatud sõidukiirust olenevalt liiklus- ja teeoludest ning ohutusest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 21. septembril esitatud Riigikogu otsuse ” Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (434 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek näha 2022. aasta riigieelarves ette vahendid kohalikele omavalitsustele jalgrattastrateegiate loomiseks ja ellu viimiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse MTÜ Laste heaolu ja tervise kaitseks algatatud kollektiivse pöördumise  “Peatage Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal (<25 a.)” ja edastas selle menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.

Pöördumises on kirjas, et meditsiiniliselt ega rahvatervise seisukohalt ei ole põhjendatud laste ja noorte massiline vaktsineerimine ega sunniviisiline või piiravate meetmete rakendamine nende suhtes, kes ei ole vaktsineeritud. Noorte puhul on vaktsiini asemel loomulik kokkupuude viirusega õige asi, mida teha suurema ühise heaolu huvides.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]