Menetlusse võeti eelnõu ehitusseadustiku muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 20. oktoobril algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (743 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse ehitusõigust ja tehakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ning paindlikumaks nii elanikele, ettevõtetele kui kohalikele omavalitsustele.
Suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Edaspidi pole vaja muuta detailplaneeringut. Piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maakütte vastu, või rajada uue hoone juurde varjend.
Varjendite rajamine muutub samuti lihtsamaks. Alates 2026. aasta juulist peab igal uuel hoonel olema varjend, mille lisamiseks piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui üldplaneering seda võimaldab. Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid.
Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale. See tähendab, et ehitamise viibimisel ei pea kohalikku omavalitsust mitu korda teavitama. Samuti ei ole suuremate ehitusprojektide puhul mitme hoone ehitamise korral vaja esitada iga hoone kohta eraldi kasutusloa taotlust. Väiksemate, alla 20 m² mitteelamute puhul pole üldse tarvis ehitusluba ega teatist – piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest.
Olulised muudatused tehakse ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks ja õiglasemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 1. juulit 2015 ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus, enne 22. juulit 1995 rajatud ehitised loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500-eurone riigilõiv, mida tuli maksta seadustamata hoonete registrisse kandmisel.
Puurkaevu ja -augu rajamisel kaob edaspidi kohustus asukohta eelnevalt kooskõlastada, piisab ehitusteatise ja projekti esitamisest. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve 20. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (744 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Martin Triipan Riigikohtu liikmeks alates 9. märtsist 2026.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve põhjenduse kohaselt on Martin Triipan kogenud ja tunnustatud jurist, kelle pikaaegne töökogemus vandeadvokaadina võimaldab tal oluliselt panustada nii Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi töösse ning Eesti tsiviil- ja riigiõiguse edasiarendamisse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 21. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta” eelnõu (745 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse Eestis astmeline tulumaks alates 1. juulist 2026. Eelnõu kohaselt asendatakse senine ühetaoline tulumaksusüsteem astmelise süsteemiga. Tulumaksu astmed ja määrad määratakse selliselt, et madalama sissetulekuga isikute maksukoormus väheneks, samas kui kõrgema sissetulekuga isikute panus suureneks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 21. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta” eelnõu (746 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse ajutine solidaarsusmaks Eesti pangandussektorile aastateks 2026–2028. Maksu määr oleks 30% panga aastasest kasumist. Juhul, kui pank lõpetab majandusaasta kahjumiga, väheneb järgneva aasta solidaarsusmaks vastavalt kahjumi määrale. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Annely Ojametsa algatatud kollektiivne pöördumine „Nõuame eestlaste finantstühistamise lõpetamist!“ ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
