Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Valitsuse 17. oktoobril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE).

Eelnõuga luuakse alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Eelnõu järgi algab üleminek eesti õppekeelele 2024/2025. õppeaastast koolieelsetes lasteasutustes ning 1. ja 4. klassis. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Eelnõu on väljatöötatud valitsuse tegevusprogrammi täitmiseks, mille kohaselt tuleb 1. novembriks 2022. a vastu võtta lasteaias ja põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku seadus tingimusega, et üleminek eestikeelsele haridusele lõpeb 2030. aastal.

Eelnõuga nähakse ette ülemineku tähtajad erinevatele haridustasemetele. Kui praegu võib koolides ja koolieelsetes lasteasutustes olla õppekeeleks hoolekogu ja kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel ka muu keel kui eesti keel, siis eelnõu seda enam ette ei näe.

Eelnõu järgi võib gümnaasiumis, samuti kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Koolieelsetes lasteasutustes võib õppe- ja kasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles alates 2024/2025. õppeaastast läbi viia samuti juhul, kui valla- või linnavolikogu on taotlenud Vabariigi Valitsuselt erandi tegemist konkreetse lasteasutuse või lasteasutuse rühma kohta.

Eelnõu näeb ette võimalused kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade osas kui kooliväline nõustamismeeskond on selliselt soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes.

Eelnõuga täiendatakse haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet eesti keele oskuse nõudega, st õpetaja peab oskama eesti keelt C1-tasemel ja samal tasemel eesti keele oskus on nõutav ka haridusasutuse juhil. Keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet. Keelenõuete tõhusamaks täitmiseks tõstetakse eelnõu kohaselt sunniraha ülemmäära 9600 euroni (praegu 640 eurot).

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2024. a 1. septembril, kuid erandi taotlemist puudutavad sätted jõustuvad aasta varem, mis võimaldab valla- või linnavolikogudel esitada taotlusi seoses 2024/2025. õppeaastast kehtima hakkavate nõuetega eestikeelseks õppeks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Kultuurikomisjoni 17. oktoobril algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE).

Eelnõuga täpsustatakse volitusnormi, mille alusel toimub riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamine. Samuti täpsustatakse eelnõuga, missugustel tingimustel on võimalik üheaegselt toetada mitut kultuuriehitist ning missugustel tingimustel võib toetada eespool olevat kultuuriehitist enne tagapool asuvat kultuuriehitist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

23 Riigikogu liikme 17. oktoobril algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE).

Eelnõuga nähakse kohtute seaduses ette riigikaitsega seotud kohtuasju arutava ning Põhiseaduses lubatud erikohtu – Riigikaitsekohtu -moodustamine ja selle tegevuse põhilised riigiõiguslikud alused.

Eelnõuga pakutakse konkreetne lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesandeks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 17. oktoobril algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE).

Eelnõuga antakse Välisluureametile ja Kaitsepolitseile õigused oma territooriumi ja teenistujate kaitsmiseks, et võimaldada ohtudele kuni politsei saabumiseni asjakohaselt reageerida. Julgeolekuasutused saavad õiguse kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid nagu küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või ka isiku kinnipidamine. Selleks saavad julgeolekuasutused õiguse kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Vahetut sundi tohib kasutada ainult isikute suhtes, kes on julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ning kelle tegevus kujutab endast ohtu teenistujatele. Valida tuleb reageerimisviis, mis ohustajat võimalikult vähe kahjustaks.

Teise olulise muudatusena laiendatakse Kaitseväe õigust korraldada relvastatud vastupanu. See on osa riigi sõjalisest kaitsest, kus relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest.

Eelnõuga kavandatakse ka muid muudatusi, näiteks ajakohastatakse sätteid andmekaitse regulatsiooni osas. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 17. oktoobril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu (723 SE).

Eelnõuga muudetakse kohtutoimikut puudutavat regulatsiooni, andes selgelt õigusliku tähenduse digitaalsele kohtutoimikule, et hõlbustada paberivabale kohtumenetlusele üleminekut.

Seletuskirjas märgitakse, et kohtuasja toimikut peetakse tsiviil- ja halduskohtuasjades praegu enamasti paberil ja köidetuna. Kõikides teistes kohtuasjades on kohtutel kohustus registreerida kõik dokumendid kohtute infosüsteemi ning samas tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) tulenev kohustus pidada pabertoimikut. Seega peetakse sisuliselt paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul. Kahe toimiku pidamine on kohtutele koormav.

Dokumentide vorm on praktikas muutunud ja nii ei ole mõistlik, et pabertoimiku jaoks prinditakse välja nii kohtu enda loodud kui ka kohtule saadetud elektroonilisi dokumente ning infosüsteemis juba talletatud andmeid.

Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud alates 2017. aastast, tsiviil- ja haldusasjadest menetleti ilma pabertoimikuta 2019. aastal umbes 27 protsenti ning 2020. aastal umbes 38 protsenti kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada lesepensioni määramine isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. oktoobril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE).

Eelnõu näeb ette muuta 1. jaanuarist 2023 tänane ajutine haiguspäevade hüvitamise regulatsioon alaliseks. Eelnõu vastuvõtmise korral säilib haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev ning tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

20 Riigikogu liikme 18. oktoobril algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (726 SE).

Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvõtmist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta 1. novembril.

Seletuskirjas märgitakse, et 20. sajandi teise poole sõjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nõrgema osapoole võitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejõudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtükiväge lubada.

Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema kõik endast oleneva, et sõjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et sõja korral võiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooni nõuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvides. See nõrgendab meie kaitsevõimet. 

Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega võib Eesti võtta endale ühepoolse kohustuse hoiduda jalaväemiinide müümisest või muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasuta jalaväemiine väljaspool oma territooriumi. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Keskkonnakomisjoni 18. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu (727 OE).

Eelnõu näeb ette kutsuda Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogust tagasi Mihhail Korb ja nimetada nõukogu liikmeks Heiki Hepner. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Riigikogu pressiteenistus 
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]