Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 24. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „„Eesti julgeolekupoliitika alused“ heakskiitmine” eelnõu (775 OE).

Uuendatud julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2023. aasta alguse seisuga, selgitada Eesti eesmärke pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldada seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme.

Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2017. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel.

Seletuskirjas märgitakse, et praeguse ehk viienda julgeolekupoliitika aluste uuendamisega alustati 2021. aastal. Pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas tekkis vajadus hinnata uuesti julgeolekukeskkonna muutusi ning täiendada julgeolekupoliitika põhimõtteid ja töösuundi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2022–2023 nägi ette julgeolekupoliitika aluste uuendamist lähtudes eesmärgist tugevdada laiapindset julgeolekut. Viies julgeolekupoliitika aluste eelnõu valmis seetõttu 2022. aasta lõpus.

Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on märkimisväärselt halvenenud. Venemaa Föderatsioon alustas Ukraina vastu täiemahulist agressiooni. Sellele eelnenud COVID-19 pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka lääneriikides laiemalt. See tingib riigis ja ühiskonnas tervikuna vajaduse olla valmis varem mõeldamatuna tundunud riskideks. Eesti peab tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 24. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” muutmine” eelnõu (776 OE).

Eelnõu näeb ette pikendada alates 2023. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2021. aasta 8. detsembri otsuses sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve 2023. aasta 31. detsembrini ning suurendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel operatsioonil kuni 110 kaitseväelaseni. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Erakonna Eesti 200 algatatud kollektiivne pöördumine „Riigieelarvelise rahastuse peatamine erakondadele, millel on kehtiv kriminaalkaristus“ ja edastati see menetlemiseks põhiseaduskomisjonile.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]