Menetlusse võeti eelnõu Eesti Haigekassa seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 25. septembril algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE).
Eelnõu näeb ette viia Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise raames osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti on kehtiva regulatsiooni kohaselt käesoleva eelnõuga üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenused on rahastatud kas Sotsiaalministeeriumi või Terviseameti poolt.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE).
Muudatustega kohandatakse eelarvekulusid seoses muutunud vajadustega. Kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu. Täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud ja samal kombel on neid jooksva aasta riigieelarve muudatusi tehtud igal sügisel. Kokku esitab valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut. Nende hulgas on Euroraha kaasfinantseerimise jäägi arvelt suunatakse kolm miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sh erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Kaasrahastamise jäägist suunatakse ka laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi alla kuuluvatele asutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas suunatakse 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palga tarbeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees suunatakse ravimite eelarveülejäägist 100 000 eurot Põlva haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli kliinikumiga. Samuti läheb ravimite eelarveülejäägi arvelt 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsi tarbeks, mis on vajalik kiirabiteenuse osutamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (513 SE).
Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt prokuröride, välja arvatud abiprokurörid, ametipalk sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruse asemel seaduses.
Seletuskirjas märgitakse, et kohtunike ja prokuröride ametipalkade võrreldava konkurentsivõime tagamine on oluline avalikus sektoris tööjõu vaba liikumise soodustamiseks, prokuröride sõltumatuse tagamiseks ning kiiret ja tõhusat kohtueelset uurimist, samuti kvaliteetset riiklikku süüdistust kindlustava asutuse efektiivseks tegutsemiseks. Selleks tuleb prokuröride palgad sätestada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE).
Eelnõu olulisemad muudatused seonduvad sünni ja surma registreerimisega ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute andmete rahvastikuregistrisse kandmisega. Eelnõu laiendab oluliselt nende isikute ringi, kes saavad edaspidi lapse sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui kehtiva seaduse kohaselt saavad seda teha vaid omavahel abielus olevad vanemad, siis uue reeglistiku kohaselt on digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus enamikul vanematest (va seaduses toodud erandid – nt alaealised vanemad, piiratud teovõimega vanemad jne). Surma registreerimine muutub eelnõuga alates 2018. aasta 1. juulist inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon rahvusvahelise kaitse saajate andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, sest enamikul juhtudel ei ole neil isikutel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse Politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel, millega on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse raames tuvastatud perekonnasündmused ja -suhted. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaseisudokumentide formaalsete nõuete puhul kehtestatakse leebemad nõuded, kuna rahvusvahelist kaitset vajaval isikul ei ole võimalik täita kehtivas seaduses välisriigi dokumendile esitatud nõudeid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 25. septembril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE).
Eelnõu näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende poolt ravimitele tehtud kulutuste suuremas määras hüvitamist. Seeläbi parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest suuremal määral. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Artur Talviku, Jaanus Karilaidi, Toomas Pauri ja Martin Helme 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine” eelnõu (515 OE).
Eelnõu algatajad soovivad, et reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine oleks jätkuvalt päevakorras. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ka Rene Leeti 19. septembril algatatud kollektiivse pöördumise „Aita Linnahalli seinamaaling lõpuni viia ja säilitada“ ja edastas selle menetlemiseks kultuurikomisjonile.
Algataja kogus poolehoidjate allkirju, et Linnahalli seinamaaling saaks lõplikult teostatud ning säiliks kuni hoone renoveerimiseni või lammutamiseni.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]