Menetlusse võeti eelnõu e-identimise süsteemide usaldusväärsuse kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 19. aprillil algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE).
Eelnõuga sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses (EUTS) ning isikut tõendavate dokumentide seaduses (ITDS) selge eID-alane asutuste vaheline pädevus- ja vastutusjaotus.
Eelnõuga kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.
2017. aasta sügisel ilmnenud ID-kaardi turvanõrkuse lahendamise käigus tõusis esile vajadus korrastada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi ning ka nende valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 19. aprillil algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE).
Eelnõuga sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.
Loetletud on 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud. Näiteks ostja ei tohi muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.
Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui eelnevalt ei ole nendes selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui ei ole kirjalikult tarnelepingus kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, siis sel juhul kui ostja nõuab selliste kulude katmist, loetakse seda ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on kehtetud algusest peale.
Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema Konkurentsiamet, kus luuakse selleks kuue ametikohaga struktuuriüksus. Samuti peab Konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaate seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.
Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud kuni 300 trahviühiku või aresti kohaldamine ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Eelnõu eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 19. aprillil algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE).
Eelnõu näeb ette keskse planeeringute andmekogu loomise. Eelnõu eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse.
Keskse planeeringute andmekogu kaudu saab hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta.
Eelnõuga viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja teateid saata elektrooniliselt. Praegu saadavad planeeringu koostamise korraldajad teateid ja dokumente planeerimismenetluses ainult posti teel tähitud kirjaga.
Samuti nähakse ette võimalus pidada avalikke arutelusid elektrooniliselt. Eelnõu kohaselt saab planeerimismenetluses kaasatud isikutele saata edaspidi teateid ka korteriühistute kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Kultuurikomisjoni 19. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (375 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul seoses nõukogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa volituste ennetähtaegse lõppemisega.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu senine liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits esitas avalduse nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks omal soovil. Riigikogu Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku nimetada nõukogu uueks liikmeks Priit Sibul. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 15. aprillil algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (374 SE).
Eelnõuga luuakse võimalus erakondadel ja üksikkandidaatidel seada ennast valimisteks üles ilma selle eest kautsjoni tasumata. Selleks vabastatakse kautsjoni tasumise nõudest need erakonnad, kes esitavad vähemalt kaks protsenti hääleõigusliku Eesti Vabariigi kodaniku toetusallkirjad. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 14. aprillil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (373 SE).
Eelnõu käsitleb sundvaktsineerimisega seotud aspekte ja seoses sellega rakendatavaid sanktsioone.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga viiakse sisse konkreetsed ja selgesti mõistetavad viited Põhiseaduses sätestatud printsiipidele, et kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Annika Moisescoti algatatud kollektiivne pöördumine „Kaitseme koos Eesti merd! Keelustame STS-operatsioonid Eesti merel“ ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Pöördumises märgitakse, et Eesti vetes on hetkel lubatud lasti ühelt laevalt teisele ümber pumpamine ehk STS (ship-to-ship) operatsioonid. Keskkonnaministeerium esitas Vabariigi Valitsusele määruse eelnõu, millega koondatakse kõik ohtlike ainete ümberpumpamised Tallinna külje alla, Naissaare looduspargi, Rannamõisa maastikukaitseala ja Suurupi looduskaitseala vahetusse lähedusse.
Pöördumises nõutakse STS operatsionide – nii suurte pumpamiste kui ka punkerdamiste – keelustamist Eesti vetes väljaspool sadamaid. STS operatsioonid peaksid olema lubatud ainult sadamas (mitte merel), kus on olemas vajalik varustus ja STS-operatsioonide eksperdid ning võimalus vajadusel kiireks ja efektiivseks reostuse tõkestamiseks.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]