Menetlusse võeti eelnõu atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Keskkonnakomisjoni 7. novembril algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE).
Keskkonnakomisjon algatas atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmise seaduse eelnõu kiireloomulise vajaduse tõttu täiendada lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisada seadusesse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument.
Eelnõu täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Eelnõuga lisatakse ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses.
Eelnõuga täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 1. jaanuarist 2017. a jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Kavandatav täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 7. novembril algatatud maksukorralduse seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (320 SE).
Eelnõuga tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.
Eelnõu muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 7. novembril algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (321 SE).
Eelnõuga võetakse üle ELi maksekontode direktiiv, mille ülevõtmistähtaeg oli 18. septembril.
Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.
Eelnõu kohaselt võetakse tasude määramisel edaspidi arvesse Eesti elanike sissetuleku tase ja krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmine suurus.
Eelnõu võimaldab tarbijal ühe liikmesriigi piires lihtsamini panka või muud makseteenuse pakkujat vahetada. Eelnõu kehtestab uued teavitamise nõuded teenuste hinnakirjale. Pankadel tekib kohustus esitada tarbijale tasuta vähemalt kord aastas ülevaade kõigist kontoga seotud makseteenuste tasudest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 7. novembril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (322 SE).
Eelnõuga võetakse üle kaks halduskoostöö direktiivi muudatust ning vastav OECD teabevahetuse mudel, mis näeb ette maksuhalduri eelotsuse alase teabe edastamise ainult sellele riigile, keda eelotsus võib puudutada. Muudatused võimaldavad eri riikide maksuhalduritel vahetada teavet eelotsuste ja suurkontsernide majandusaasta aruannete kohta.
Maksuhaldurite vaheline teabevahetus suurendab maksustamisalast läbipaistvust ning aitab võidelda maksude agressiivse planeerimise vastu. Maksuhaldur saab laiema pildi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate maksukäitumisest ning poliitikakujundajad saavad parema ülevaate erinevate maksusüsteemide võimalikest konfliktikohtadest.
Alates 2015. aastast vahetame ELis automaatselt teavet inimeste töötasude, pensionite, kinnisvaratulu ja juhatuse liikme tasude osas. 2017. aasta sügisest hakkame üleilmselt vahetama teavet erinevate rahaliste vahendite kohta, mida teise riigi maksuresidendid meie finantsasutuses hoiavad. Tänaseks on rakendunud analoogne teabevahetus USAga.
Maksuhalduri siduv eelotsus on maksuhalduri jaoks siduv kinnitus teatud tehingu või tehingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuste alane teabevahetus ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kohustusi ning puudutab vaid maksuhaldurit. Teavet vahetatakse kõigi EL liikmesriikidega piiriüleste siduvate eelotsuste osas, mis on antud alates 2012. aastast. Selliseid eelotsuseid on kokku 46. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 7. novembril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (323 SE).
Seadust täiendatakse isikut tõendavatele dokumentidele kantud sertifikaatide peatamist ja kehtetuks tunnistamist puudutava regulatsiooniga. Seni sisaldus sarnane regulatsioon digitaalallkirja seaduses, mis tunnistati e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse jõustumisel kehtetuks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 7. novembril algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE).
Eelnõu eesmärk on muuta paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsioon.
Eelnõuga kaotatakse seadusest teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ja nähakse ette nende kehtestamine Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruste tasandile. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni 8. novembril algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (325 SE).
Eelnõuga soovitakse luua tõhus sanktsioon, et takistada erakondade eelarve miinusesse minekut ning võlgu tehtud valimiskampaaniaid. Eelnõu näeb ette, et kui erakonna netovara väärtus majandusaasta lõpu seisuga on kaks aastat järjest negatiivne, siis riigieelarvelise toetuse maksmine peatatakse kaheks aastaks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]