Riigikogu juhatus võttis menetlusse kümme eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (794 SE).

Eelnõuga reguleeritakse andmehaldus, mis sätestab kindlad reeglid, millele andmekogudes olevad andmed ja andmehaldus peab vastama. Määratakse kindlaks andmehalduse tingimused ning antakse andmehalduse koordineerimine Statistikaametile. Käesoleval ajal ei ole riigi andmehalduse ühistes reeglites kokku lepitud, mistõttu ei ole võimalik rakendada ka andmete ühekordse küsimise reeglit. Samuti ei ole praegu reguleeritud, kes peaks andmehaldust riiklikul tasandil  koordineerima. Avaliku teabe seadusesse lisatakse andmete jagamise teenus, mis võimaldab edaspidi erinevate andmeallikate sidumist ning töödelda andmeid teaduslikul või statistilisel eesmärgil. Muudatuste rakendamine võimaldab tagada, et andmekogudes olevaid andmeid saab omavahel siduda, osutada paremaid teenused, vähendada halduskoormust ning teha juba kogutud andmete alusel riiklikku statistikat. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vabariigi Presidendi 9. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine” eelnõu (787 OE).

Eelnõu näeb ette vabastada Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist alates 4. veebruarist 2019 omal soovil seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Kohtu kohtujuristi kandidaadiks.

Seletuskirjas märgitakse, et lähtuvalt kohtute seaduse § 581 lõikest 1 ei vabastata kohtunikku tema töötamisel rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis kohtuniku ametist, vaid kohtuniku volitused ja teenistussuhe Eesti Vabariigi kohtunikuna peatuvad. Seega säilib Priit Pikamäel õigus pärast Euroopa Kohtu kohtujuristi ametiaja lõppemist pöörduda tagasi Riigikohtu kohtunikuks Riigikohtus vaba kohtunikukoha olemasolul. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Vabariigi Presidendi 15. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine” eelnõu (796 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Villu Kõve Riigikohtu esimeheks alates 4. veebruarist 2019.

President põhjendab oma ettepanekut, et Riigikohtunik ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees, õigusteaduste doktor Villu Kõve on väga tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega jurist. Enne riigikohtuniku ametisse nimetamist 2002. aastal töötas ta vandeadvokaadina ja enne seda ametnikuna Justiitsministeeriumis eraõiguse osakonnas. Ta on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ning nende kommenteerimisel. Villu Kõve on andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju. Riigikohtus juhatab ta alates 2014. aastast tsiviilkolleegiumi. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Maaelukomisjoni 14. jaanuaril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE).

Eelnõuga sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise. Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed. Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Riigikogu liikmete Andres Metsoja, Raivo Aegi, Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Priit Sibula, Aivar Koka, Sven Sesteri, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa, Maire Aunaste, Marko Pomerantsi, Mart Nuti, Valeri Korbi, Jaanus Karilaiu, Märt Sultsi, Inara Luigase ja Tanel Talve 14. jaanuaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu (789 SE).

Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse eesmärgiga ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI).

KeA ja KKI ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Soovitus keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on tehtud ka riigiülesannete analüüsis.

KeA ja KKI ühendamise eesmärk on tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täideviimist keskkonnavaldkonnas, kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse ning pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ja vastata ühiskonna ootustele ka pikemaajalises perspektiivis.

Loodav amet jääb täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone. Sama pealkirjaga eelnõu (710 SE) oli ka varem Riigikogu menetluses, kuid ei saanud seadusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust, milleks oli vaja vähemalt 51 poolthäält. Nüüd anti sama eelnõu uuesti menetlusse. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (790 SE).

Leping allkirjastati 7. detsembril 2018 ning lepingu jõustumise eelduseks on selle ratifitseerimine Riigikogus.

Lepingu eesmärk on tagada isikutele ühest riigist teise liikumisel pensionikindlustus. Samuti määratakse kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude suhtes, kes elavad ühes, aga töötavad teises riigis või on lähetatud tööle teise riiki.

Leping puudutab Eestis ja Valgevenes elavaid vanaduspensioniealisi isikuid, kes soovivad saada vanaduspensioni. Samuti tööeas isikuid ja lapsi, kes soovivad teises riigis saada oma sooduspensioni või toitjakaotuspensioni. Lisaks puudutab leping ka tööealisi isikuid, kes elavad ühes ja töötavad teises riigis (nt transpordiettevõtetes töötavad isikud, meremehed, ettevõtjad) või on lähetatud tööle teise riiki. Üldjuhul rakendatakse lepingupoole territooriumil töötava isiku suhtes selle riigi õigusakte, kus isik reaalselt töötab (erandid on nt laevapere liikmed). Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta alguses Eestis umbes 11 800 valgevenelast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (791 SE).

Konventsiooni eesmärk on laevade lammutamise keskkonnamõju vähendamine ja selle tegevusega seotud tööohutuse tingimuste parandamine. Konventsioon kehtestab laevade lammutamise keskkonnakaitse ja tööohutuse nõuded.

Laevade ringlusesse võtmine (ehk lammutamine) võib negatiivselt mõjutada nii keskkonda kui ka inimese tervist. Näiteks võib töötlemisele minev laev sisaldada keskkonnaohtlikke aineid: asbesti, raskmetalle, fossiilse kütuse jääke ja osoonikihile kahjulikke ained. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka laevade ringlusesse võtmise kohti, kus lammutatakse 500 ja suurema kogumahutavusega laevu, selliste ettevõtete personali ning laevaomanikke. Laevaomanikel tekib kohustus koostada ohtlike materjalide loend ning abistada riigiasutusi haldusmenetluse teabega. Konventsiooniga ühinemine mõjutab ka neid riigiasutusi, kes on seotud laevade ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tegevus- ja keskkonnalubade andmise ja nende järelevalvega. Tänaseks on konventsiooni ratifitseerinud kuus riiki. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (792 SE).

Eelnõuga tehakse kohtute seaduses muudatused, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Muudatused lähtuvad kehtivast põhimõttest, mille kohaselt kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

Euroopa prokuröri ametiaeg on kuus aastat ning seda saab pikendada kuueaastase perioodi lõpus ühel korral kolme aasta võrra. Delegaatprokuröri ametiaeg on viis aastat ja seda võib korduvalt pikendada.

Seaduse muudatused on vajalikud Eesti osalemiseks Euroopa Prokuratuuri (edaspidi EPPO) töös. EPPO on iseseisev sõltumatu EL-i asutus, mis on asutatud tõhustatud koostöö raames nõukogu vastava määrusega. EPPO loomise eesmärk on tagada EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus ning kindlustada, et kriminaalmenetlus ei ole mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest.

Muudatused käsitlevad peamiselt Eesti poolt EPPO prokuröride kandidaatide valimist ja esitamist, EPPO-s töötavate Eesti prokuröride õiguslikku staatust ning prokuratuuriseaduse kohaldamise ulatust EPPO-s töötavatele Eesti prokuröridele.

EPPO asutamismääruse kohaselt peab loodav institutsioon olema toimiv kõige varem 2020. aasta novembris. EPPO-s ei osale kõik EL liikmesriigid, vaid üksnes EPPO-ga ühinenud riigid. Praeguseks on EPPO-ga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (793 SE).

Eelnõuga võetakse üle EL-i liikmesriikides kaubamärgiõigust ühtlustav vastav direktiiv.

Kehtivas õiguses kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärk on tähis, mille abil on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate sarnastest kaupadest või teenustest. Eelnõu lihtsustab mittetraditsiooniliste kaubamärkide, nt heli-, multimeedia- ja hologramm-märkide kaitsmist, kuna neid on edaspidi võimalik patendiametile esitada ka heli- või videofailina. Kehtiva õiguse kohaselt aga peab iga kaubamärki olema võimalik kujutada graafiliselt.

Kehtiva õiguse järgi kontrollib kaubamärgi registreerimise käigus Patendiamet, et ei esineks kaubamärgi registreerimist takistavaid absoluutseid (nt tähisel puudub eristusvõime või see on üksnes kirjeldav) või suhtelisi (nt varasema äravahetamiseni sarnase kaubamärgi olemasolu) keeldumisaluseid. Eelnõu järgi patendiamet edaspidi enam suhtelisi keeldumisaluseid ei kontrolli.

Direktiivi nõuete täitmiseks viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Kuna direktiiv nõuab, et komisjon asuks liikmesriigi tööstusomandi keskameti juures. Komisjon on sõltumatu organ, mis lahendab tööstusomandiga (kaubamärk, patent, tööstusdisainilahendus) seotud vaidlusi kohustusliku kohtueelse menetluse korras.

Lisaks muudetakse apellatsioonikomisjoni ülesehitust. Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed.

Eelnõu kohaselt laiendatakse ka komisjoni pädevust. Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida praegu lahendavad maakohtud.

Eelnõu kohaselt nähakse ette ka meetmed komisjoni menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 14. jaanuaril algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (795 SE).

Eelnõuga muudetakse avaliku sektoriga arveldamisel kohustuslikuks e-arve. Samuti võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL e-arveldamise osas. E-arve on masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist. Muudatuste eesmärgiks on vähendada avaliku sektoriga arveldamisel arvetega seotud töömahtu ja ajakulu. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Tartu apelli 11. detsembril 2018 algatatud kollektiivse pöördumise „Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamiseks“ ja edastas selle menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumisele allakirjutanud rõhutavad, et tahame jätta oma lastele puhta elukeskkonnaga ning jõuka, targalt ja hästi valitsetud Eesti riigi. Nad leiavad, et riigi senine tegevus eriplaneeringu alusel puidurafineerimisetehase rajamiseks ei ole nende eesmärkidega kooskõlas, ja nõutakse eriplaneeringu lõpetamist.

Menetlusse võeti veel Aare Rüütli  27. detsembril 2018 algatatud kollektiivne pöördumine

„Nõuame, et teadmata kadunud inimese otsingu alguses kaasaks riik kohe kogu olemasoleva ressursi, kaasaarvatud vabatahtliku organisatsiooni SA Kadunud OPEROG“ ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.

Pöördumisele allakirjutanud märgivad, et seisame teadmata kadunud inimese õiguse ja õigustatud ootuse eest, et koheselt otsingu alguses oleks Eesti riigi poolt rakendatud kogu olemasolev riiklik ja vabatahtlik ressurss kadunud inimese leidmiseks ja tema elu päästmiseks. Leiame, et riigi senine tegevus seadusest tulenevalt kadunud inimese otsingu ja elu päästmisega seotud tegevustes on puudulik ja vajab täiendavat korraldamist.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]