Menetlusse võeti e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.
Valitsuse 9. mail algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõu (237 SE).
Eelnõuga luuakse riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste ELi määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks. Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel.
ELi määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist.
E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem.
Eelnõu on Eestis kavandatud jõustuma samaaegselt eIDAS määruse jõustumisajaga Euroopa Liidus, mis on tänavu 1. juulil. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 9. mail algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE).
Eelnõuga täiendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi, et tagada kannatanutele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi ning täpsustada hüvitiste maksmist. Eelnõuga tagatakse naistevastase vägivalla ohvritele juurdepääs teenustele ja teenuste jätkusuutlik rahastamine, mille tõttu paraneb teenuste järjepidevus ja kvaliteet. Selliste spetsialiseeritud teenuste olemasolu ja jätkusuutlik pakkumine on ka eelduseks Istanbuli konventsiooniga liitumisel, kuid kehtivas seaduses puuduvad spetsiaalsed teenused naistevastase vägivalla ohvritele. Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk tagada ohvrite varajane tuvastamine ning abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat tuvastamist ja kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Majanduskomisjoni 9. mail algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE).
Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-i 16 ja sätestatakse projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ja omanikujärelevalve tegevusalal kutsepõhise ülemineku tähtajaks 1. jaanuar 2018.
Kehtiva seaduse kohaselt ei saa ilma omandamata kutseta pädevust tõendada alates tänavu 1. juulist eespoolnimetatud tegevusaladel. Kutsepõhisele tegutsemisele üleminekuks ette nähtud üleminekuperioodide pikkuste kehtestamisel lähtuti kutse andjate võimekusest tagada kvaliteetne kutsete menetlemine, et vältida kiirustamisest tingitud ebakvaliteetset tööd. Samuti on lähtutud sellest, et üleminekuperioodi pikkus oleks piisav ka valdkonnas tegutsevatele isikutele vajaliku kutse saamiseks. Üleminekuperiood nimetatud küsimuses lõpeb ehitamise tegevusalal 30. juunil 2018. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]