Valitsuse 6. detsembril algatatud äriregistri seaduse eelnõu (493 SE).

Äriregistri seadus sätestab äriregistri andmekoosseisu, kannete tegemise ning registri pidamise korra, järelevalve ja vastutuse.

Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.

E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab äriregistrisse avaldusi esitada ning juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.

Seaduse muutmise eesmärk on juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register muudetakse äriregistri osaks, mis muudab registrimenetluse lihtsamaks ja selgemaks nii ettevõtjatele kui registripidajale. Muudest muudatustest on kõige olulisemad osaühingut puudutavad muudatused, sest eelnõu kohaselt kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue ja osanike nimekirja hakatakse pidama äriregistrist.

Eelnõuga parandatakse ka registripidaja järelevalvevõimalusi, suunates juriidilisi isikuid paremini oma aruandluskohustust täitma. Selleks lihtsustatakse ja kiirendatakse majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutamist.

Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist.

Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis sunnib asutajad senisest enam läbi mõtlema osaühingu tegevuse jaoks vajaliku kapitali. Kui praegu valitakse osaühingu asutamisel valdavalt automaatselt seaduses kehtestatud miinimumkapital, mida ei pea ka sisse maksma ja mis seetõttu ei ütle suurt midagi osaühingu usaldusväärsuse ja asutamise läbimõelduse kohta, siis edaspidi selle võimaluse puudumisel annab valitud ja sisse makstud osakapital vajalikku informatsiooni osaühingu usaldusväärsuse kohta ka kolmandatele isikutele. Lisaks on kehtiv miinimumkapital 2500 eurot kaotanud oma väärtuse võrreldes selle summa algse kehtestamise ajaga 1995. aastal.

Lisaks luuakse e-äriregistrisse võimalus broneerida ärinime kuueks kuuks, et oleks paremini võimalik äriühingu asutamist ette valmistada ja sobiv ärinimi oleks olemas äriregistrile avaldust esitades.

Seaduse jõustumine on jagatud kolme etappi, kuna infosüsteemide arenduste maht on suur ja ühes etapis jõustumine poleks seetõttu võimalik. Seaduse üldine jõustumistähtaeg on 1. veebruar 2023, osanike nimekirja muudatused jõustuvad 1. septembril 2023 ja ärinime broneerimine ning kindlal kuupäeval kande taotlemise võimalus 1. märtsil 2024. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 6. detsembril algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE).

Eelnõuga muudetakse erikohustustega isiku kohustusi konkreetsemaks, et tagada rahvusvaheliste sanktsioonide puhul hoolsusmeetmete kohaldamine, mis on sarnased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatutega, võttes arvesse finantssanktsioonidele omaseid riske. Eelnõu näeb ette tagada olukorra, et erikohustustega isikud käsitleksid ka finantssanktsiooniga seotud riske süstemaatiliselt.

Kehtivas seaduses on erikohustustega isikutele ette nähtud üldine käitumisjuhis, kuidas toimida finantssanktsiooni subjekti või finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toimingu tuvastamise korral, ning protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja olemasolu ja rakendamise nõue. Eelnõuga lisatakse rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi terviklik kirjeldus. Riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem aitab erikohustustega isikul finantssanktsiooni subjekte tuvastada, finantssanktsiooni kohaldada, hoida ära finantssanktsiooni rikkumisi ning finantssanktsioonidest kõrvalehoidmist.

Eelnõuga muudetakse ühtlasi ka laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust, et esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registripidajal oleks selge, et finantssanktsiooni rikkuvat kannet ei tohi teha. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 6. detsembril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE).

Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (PKTS), konsulaarseadust (KonS) ja riigilõivuseadust (RLS).

Muudatuste eesmärk on teenuste automatiseerimine, rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmine ja praktikas tõusetunud kitsaskohtadele lahenduste leidmine.

RRS-i, PKTS-i, KonS-i ja RLS-i muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRS-i ja PKTS-i menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Automaatkanded on kanded ametniku sekkumiseta. Näiteks, osa juhtudel saab turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt.

Lahendatakse ka igapäevasest praktikast kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. 

Samuti sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 6. detsembril algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (495 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja suurendada aktsiisilaekumist.

Kehtiv seadus võimaldab enne müüki teha üksnes formaalset kontrolli, mis ei taga aktsiisisoodustuse sihipärast kasutamist. Enne müüki on ostja kohustatud müüjale suuliselt teatama kütuse kasutusotstarbe. Seega ei ole tegelikkuses eriotstarbelise diislikütuse ostmisel hetkel piiranguid ning see on kättesaadav kõikidele, kes ostuhetkel ütlevad kütuse kasutusotstarbeks põllumajanduse või kalanduse. Muudatuse tulemusena ei ole eriotstarbeline diislikütus enam kättesaadav kõikidele isikutele, vaid üksnes neile, kel on vastav ostuõigus.

Väärkasutus tuleneb peamiselt kütuse kergest kättesaadavusest ning seisneb selles, et ostetud kütust ei kasutata põllumajanduslikus tegevuses ega kutselisel kalapüügil, vaid autos või muus mittepõllumajanduslikus sõidukis, samuti kütmisel. Enamik väärkasutuse riskiga kütusest ostavad füüsilised isikud tanklatest.

Eriotstarbelisele diislikütusele kohaldub võrreldes tavaaktsiisiga soodsam aktsiisimäär, mistõttu on kütuse lõpphind kasutajale soodsam. Seetõttu on muudatuste rõhuasetus ennetada väärkasutamist.

Eelnõu näeb ette, et eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks ja kasutamiseks on vajalik eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, mille andmise otsustab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA). Seega igale soovijale enam aktsiisisoodustusega kütust ei müüda. Ostuõigus antakse üksnes põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevale juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eriotstarbelise diislikütuse müüja peab enne müüki kontrollima, kas isikul on ostuõigus. Sarnast lähenemist kasutatakse ka Lätis ja Leedus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 7. detsembril algatatud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu (496 SE).

Eelnõu näeb ette vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu üheksale protsendile, et seeläbi vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõju Eesti tarbijatele ja ettevõtetele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse ka Eestimaa Looduse Fondi algatatud kollektiivne pöördumine “Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi laiendamist!” ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Pöördumises märgitakse, et Ida-Viru piirkonna keskkond on juba saanud palju kahjustada nii raiete kui ka põlevkivitööstuse tõttu. Suurem ja terviklikum kaitseala aitab kompenseerida seniseid keskkonnakahjustusi, kaitsta Alutaguse metsi ning teisi olulisi loodus- ja kultuuriväärtusi.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]