Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 11. aprillil algatatud alusharidusseaduse eelnõu (419 SE).

Eelnõuga tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Muuhulgas tähendab see koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lasteasutuses. Samuti märgitakse seadusesse, et alusharidust tuleb lasteaias ja lastehoius korraldada eesti keeles vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale. Lapsehoiu teenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral.

Vanema taotlusel peab kohalik omavalitsus tagama elukoha järgselt koha kõigile 1,5-3aastastele lastele lastehoius ja 3-7aastastele lasteaias. Teenust võib pakkuda ka teise linna või valla territooriumil, kui kohalike omavalitsuste vahel on vastav kokkulepe. KOVid peavad lastehoide ja lasteaedu ise, kuid nähakse ette võimalus osta seda teenust eraettevõtjalt. Sellisel juhul laienevad eralasteaiale munitsipaallasteaiale kehtivad nõuded. Eralasteaias, kellele KOV ei ole volitanud enda ülesande täitmist, võib õpe jätkuda ka muus keeles, kuid tagada tuleb eesti keele õpe vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.

Seaduse muutmisega tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid lasteasutuse direktoritele, kes peavad olema kõrghariduse omandanud vähemalt magistrikraadi tasemel. Lapsehoidjate senine kesk- või kutsehariduslik nõue tõstetakse vähemalt kutse 4. tasemele, samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajale, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja kutse/pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus.

Eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõu kohaselt toimub KOVide rahastamine nende eelarvest ja selles osalevad ka vanemad. Võrreldes kehtiva seadusega, mille kohaselt nähakse riigieelarves võimaluse korral ette toetus KOVidele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks, nähakse eelnõuga ette võimalus KOVe riigieelarvest toetada õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õppevara soetamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Õiguskomisjoni 10. aprillil algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE).

Eelnõuga muudetakse 2024 aasta 1. juulil jõustuvat turvategevuse seadust.  Seaduses on vajalik teha muudatused, millega viiakse seadus kooskõlla praktikas üles kerkinud probleemidega. Eelnõuga jäetakse seaduse kohaldamissalast välja need siseturvakorraldajad, kes ei ole palganud turvaettevõtjat oma vara valveks, vaid kasutavad oma vara valvamiseks ainult tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid.

Säilitatakse kehtiv olukord, kus turvaettevõtjatel on kohustus säilitada salvestisi 1 kuu, kuid mis kavandatava 1. juulil jõustuva sätte järgi oleks 6 kuud.

Eelnõuga täiendatakse seadust täpsustava sättega, millega seaduse tasandil kehtestatakse turvateenistujale nõue läbida lisaks täienduskoolitusele vastavalt valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

45 Riigikogu liikme 10. aprillil algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE).

Eelnõuga sätestatakse, et Euroopa Parlamendi valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 16-aastaseks. Lisaks nähakse ette, et  hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval ELi kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab, tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud. Samuti nähakse ette, et eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 16-aastane.

Eelnõuga sätestatakse, et Euroopa Parlamendi valimistel on kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 18-aastane. Lisaks muudetakse seadust ja nähakse ette, et kandideerimisõigus on ELi kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 18-aastane. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE).

Eelnõuga tõstetakse karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust kahekordselt ehk neljalt eurolt kaheksale eurole. Rahatrahv on üks väärteo toimepanemise eest ette nähtud karistustest. Lisaks kaotatakse ka rahatrahvi määramisel kolme trahviühiku piir, nii et trahvi saab määrata ka ühe trahviühiku ulatuses.

Muudatus kergitab väärteo maksimaalse trahvisumma senise 1200 euro asemel 2400 euroni. Alaealistele luuakse erand ja nendele määratavate rahatrahvide arvutamisel tuleb lähtuda poolest seaduses sätestatud rahatrahvist.

Liiklusseaduses sätestatakse, et lubatud sõidukiiruse ületamisel on hoiatustrahvi arvutamise aluseks senise viie euro asemel seitse eurot. Maksimaalne hoiatustrahv suureneb kirjalikus hoiatusmenetluses 300-lt 420 eurole. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahv tõuseb 160 eurole. Samas luuakse väärteomenetlusse võimalus taotleda ka mõjutustrahvi tasumist ositi. Hoiatus- ja mõjutustrahvi või selle arvutamise aluseks olevat määra muudetakse viies eriseaduses: liiklusseaduses, liikluskindlustuse seaduses, tubakaseaduses, tuleohutuse seaduses ja ühistranspordiseaduses. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE).

Eelnõuga fikseeritakse, et alates 2025. aastast on vanaduspensionäride maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas. Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu jääb 76 eurot kõrgemaks kui üldine maksuvaba tulu, mis on järgmisest aastast 700 eurot kuus.

Muudatus mõjutab eeskätt pensionäre, kelle pension on võrdne Eesti keskmise pensioniga või on sellest kõrgem. Edaspidi toimuks pensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine eraldi otsusena analoogiliselt üldise maksuvaba tulu tõusuga. Nii on võimalik paindlikult arvesse võtta ka riigi eelarvelisi võimalusi ja üldist maksu- ning majanduskeskkonda.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt kasvab järgmisel aastal keskmine pension 819 euroni. See tähendab, et keskmiselt pensionilt tuleb 2025. aastal maksta tulumaksu 9,5 eurot kuus.

Seletuskirjas märgitakse, et 2024. aasta 1. aprilli seisuga saab vähemalt keskmist pensionit ligi 149 400 inimest, ehk 48 protsenti kõigist pensionäridest.

Muudatus on seotud 2024–2027. aasta riigi eelarvestrateegiaga, kus lepiti kokku vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse määr 776 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE).

Eelnõuga viiakse kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste riigilõivumäärad, isikut tõendava dokumendi menetluste ja välismaalase staatuse menetluste riigilõivumäärad, rahvastiku toimingute riigilõivumäärad, RelvS-i ja turvategevuse seaduse (TurvaTS) alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad vastavusse kuludega. Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine. Kavandatavate muudatuse aluseks on võetud kulupõhimõte. Siseministeeriumi valdkonna riigilõivud on püsinud samal tasemel aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 11. aprillil algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE).

Seletuskirjas märgitakse, et magusa joogi maksu eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru kogust ja magusainete kasutamist, et suunata elanikke tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineta jooke. Kehtestatav maks suunab tootjaid jookide magustamiseks lisama vähem suhkruid ja magusaineid.

Maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Eelnõu kohaselt maksustatakse magusaid jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta.  Magusale joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta; joogile suhkrusisaldusega vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri joogi kohta ja joogile, mis sisaldab ainult magusainet või sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse olenemata magusaine kogusest maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta. Maksuga maksustatakse jooke nende Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks tegemisel ja maksu maksab joogi importija, teisest ELi liikmesriigist soetaja või Eesti tootja.

Maksustatakse ka jooki, mis on magustatud magusainega (nt sahhariin, aspartaam, tamatiin, sukraloos, stevioolglükosiid), et vältida olukorda, kus tootjad hakkavad magusaineid senisest laialdasemalt kasutama (sh suhkrukoguse vähendamiseks). 2023. aastal

Seletuskirja kohaselt on WHO avaldatud juhises välja toodud, et suhkrute asendamine magusainetega ei ole kehakaalu langetamise või krooniliste mittenakkushaiguste ennetamise eesmärgil soovituslik, kuna pikaajaliselt ei ole sellel soovitud mõju kehakaalu langusele. Magusainete tarbimisel võib teist tüüpi diabeedi, südame- ja veresoonkonnahaiguste ja suremuse vähenemise asemel olla mõjuks hoopis selliste haiguste kasv. Lisaks maksustatakse ka magusad joogid, mis sisaldavad nii suhkrut kui ka magusainet.

Eelnõu kohaselt ei käsitleta magusa joogina toidulisandina kättesaadavaks tehtavaid jooke ega valmistisi. Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut või magusainet. Samuti on maksust vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Maksust on vabastatud ka alkohol alkoholiseaduse tähenduses, ravimid ja need magusad joogid, mida kasutatakse ravimite tootmiseks ja valmistamiseks, müügikohas kohapeal valmistatud ja pakutav magus jook, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks kasutatavat päevatoidu asendajat. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside